Segaduses koer ehk millele tähelepanu pöörata
Kuigi enamus meist räägivad oma koertega – mõni rohkem, mõni vähem, siis võib tunduda, et me ju suhtleme oma koertega väga kenasti. Lugesin hiljuti aga dr. Karen Shaw Beckeri artiklit, kus ta toob välja 10 asja, mis võivad meie koerad ajada segadusse või muuta kurvaks. Seda peamiselt seetõttu, et koerad ei räägi meie keelt. Seega võib koeral olla keeruline aru saada asjadest, mida me teeme ning see võib ajada teda segadusse. Segaduses koer on aga pidevas stressis. Koerad armastavad väga rutiini, seega peaksime me kohe kutsika/koera koju toomisel hakkama talle selgeks tegema mida me temalt ootame. Ja seda me teeme enda käitumisega. Meie kui koeraomaniku roll on teha asju, mis on meie koerte parimates huvides. Seda ka juhul, kui meil on kiire ning tahaks koeral lasta omapäi tegutseda. Vaatame aga nüüd neid 10 asja lähemalt.
Segaduses koer ning 10 asja, millele tähelepanu pöörata
Koera karistamine valesse kohta häda tegemise eest
Mina mäletan lapsepõlvest kuidas oli üsna tavapäraseks kutsika karistamine sellega, et kutsika nina topiti oma pissi sisse, kui piss tuppa tuli. Tegelikkuses on see kohutav. See oleks sama nagu toppida voodilina oma lapsele näkku, kui ta kogemata voodisse teeb. Kutsikatel juhtub vigu, aga selles olukorras ei tohi kutsika peale karjuda ning mingil juhul ei tohi kasutada füüsilist kontakti. Dr. Becker rõhutab, et kohe kindlasti ei tohi hõõruda kutsika/koera nina tehtud häda sisse.
Meie kui koeraomaniku ülesanne on vältida tema ebaõnnestumist. Aga kui õnnetus juhtub, siis sinu reaktsioon loob pinnase kõigest, mis pärast seda juhtub. Dr. Becker rõhutab, et kõik toa ja puhtuse koolitusega seotud olukorrad peavad olema positiivsed. Koera ei saa karistada ega hirmutada teda sobivalt käituma.
Kui kutsikas või koer teeb häda tuppa, on võimalus edukaks õues häda tegemiseks juba möödas. Korista lihtsalt tehtud õnnetus ära ning proovi edaspidi seda õnnetust ennetada.
Puur kui vangikong?!
Paljud koeraomanikud arvavad, et puurid on kuradi leiutis ning kutsikas/koer ei peaks puuris olema. Tegelikkuses on koerad oma loomult aga uruelanikud ning puur annab koerale võimaluse leida väike, pime ja turvaline puhkekoht.
Puur võib olla tohutult kasulik nii sulle kui ka koerale. Seda eriti juhul, kui pead teda õpetama puhtust hoidma, rääkimata auto- või lennureisidest, ööbimistest sõprade, pere või lemmikloomasõbralikus hotellis.
Kui sa oled senini puuri vastane olnud, siis räägi mõne loomaomanikuga, kelle koerad on puuris kasvanud. Suure tõenäosusega kuuled, et koer otsib oma puuri ise üles kui ta tahab uinakut teha, kui ta läheb ööseks magama ning samuti siis, kui ta tahab lihtsalt natuke omaette olla.
Mänguaja olulisuse ignoreerimine
Kahjuks on tänavapildis täna väga tihti näha seda, et koeraga jalutades tehakse mitut asja korraga. Koer sisuliselt jalutab ennast ise, sest loomaomanik istub telefonis. Ning tihtipeale isegi mitte kõne jaoks, vaid instas või Facebook’is scrollimiseks. Seda sama tehakse tihti ka koeraga mängides – ühe käega mängitakse koeraga köievedu, teise käega aga scrollitakse telefonis. Üsna levinud on ka olukorrad, kus minnakse koeraga jalutama, kuid siis kiirustab omanik koera tagant, kuna omanikul on kiire, pooleli on telefonikõne või ilm on halb. See tähendab, et koeral pole palju võimalusi peatuda ja nuusutada. Nuusutamine on aga koera jaoks sama oluline ja huvitav kui telefonikõne sinu jaoks.
Meid Irenega on selles osas kõige rohkem õpetanud Pekwa ja Oscar. Pekwa käis vanaduses ikka jalutamas, lihtsalt ühe kilomeetri läbimine võttis mõnikord lausa 20-25 minutit, sest Pekwal oli vaja rahulikult jalutada ja nuusutada. Mina sain sama kogemuse Oscariga, kui ta taastus stafülokokk infektsioonist. Jõudu ei olnud, sest ta oli üle kuu aja olnud sisuliselt liikumatult. Ja siis me jalutasime väga aeglaselt. Eesmärgiks ei olnud nii väga isegi jalutamine kui talle erinevate lõhnade nuusutamise võimaluse pakkumine. Ühe kilomeetri läbimine võttis meil aega ca 16-18 minutit.
Dr. Becker ütleb, et kui sa mängid või tegeled oma koeraga, proovi olla kohal ainult selle ühe tegevuse juures. Keskendu ainult oma lemmikloomale ning suhtlusele temaga. Kui viskad koerale mänguasja ning ta toob selle tagasi, kiida teda entusiastlikult. Kui viid oma koera jalutama, vaata seda tegevust tema vaatenurgast. Anna oma koerale võimalus nuusutada ja peatuda. Veendu, et jalutuskäik oleks su koerale nauditav.
Kuulekusoskuse puudumine
Käitumisprobleemid on üks suurimaid põhjuseid miks koerad jõuavad varjupaikadesse, miks nad ei leia endale uusi igavesi kodusid ning miks nad lõpuks eutaneeritakse.
Dr. Becker ütleb, et kutsikas peab alustama kuulekuskoolitusega kohe koju tulles ehk 8 nädala vanuselt ning täiskasvanud koera võtmisel tuleks ta kohe registreerida koolitusele. Lisaks soovitab ta kõigil oma koeraga iga paari aasta tagant läbi kuulekuskoolituse täiendkoolitus. Või vähemalt siis, kui koera vananedes vajad abi tekkinud käitumisprobleemidega.
Tasakaalustatud ja hea käituisega koera omamiseks on vaja positiivse tugevduskäitumise koolitust. Unusta ära karistustel põhinev koolitus, mis on vähem efektiivne ning lisaks ka ebainimlik.
Tervisekontrollide vahele jätmine
Kui ootad veterinaari poole pöördumisega seni kuni lemmik on juba haige, oled oodanud liiga kaua.
Kui sa ei loo teadlikult tervist läbi tarkade elustiilivalikute, siis lased passiivselt tervisel käest libiseda. Tervise hoidmine on aktiivne protsess ehk selle nimel on vaja pingutada, sest see ei püsi iseenesest.
Põhjalik heaolukontroll käsitleb lemmiku tõugu ning geneetilisi eelsoodumusi, aktiivsuse taset, treeningurežiimi, keskkonnast tingitud stressi ning vaimset heaolu, keemilist koormust, toitumist ning muid tegureid.
Koera loomuomase sportlikkuse mitte tunnustamine
Koerad on oma loomult loodud liikumiseks. Selleks, et koer püsiks sale, heas vormis, emotsionaalselt taskaalus ja liivu ning seda kõike ka vananedes, vajab su koer head treeningut. Kui koeral puudub võimalus joosta, mängida ning regulaarselt aeroobset treeningut teha, võib su koer haigestuda artriiti ja muudesse kurnavatesse haigustesse, mis mõjutavad luid, liigeseid, lihaseid ning siseorganeid. Seda isegi siis, kui su koer ei ole ülekaaluline. Lisaks on paljud käitumisprobleemid tingitud füüsilise ja vaimse aktiivsuse puudumisest.
Isegi kõige suurem ja rohelisem tagaaed ei ole piisav motiveerimaks lemmikut tegema piisavalt trenni, et püsida heas vormis. Sa pead pakkuma oma lemmikule nii seltsi kui ka stiimulit, et püsida aktiivsena. Koer peaks saama vähemalt 20 minutit südant koormavat treeningut 3 korda nädalas!
PS! Pea meeles, et tavaline jalutuskäik ei ole südant koormav treening :).
Koera sotsialiseerimata jätmine
Sotsialiseerimine tähendab koera (eelistatavalt kutsikana) kokku puutumist võimalikult paljude uute inimeste, loomade, keskkondade ja muude turvaliste ja positiivsete stiimulitega ilma koera üle koormamata. Sotsialiseerimine peaks kaasama kõiki koera meeli läbi igapäevaelu vaatamisväärsuste, helide ja lõhnade.
Kokkupuude erinevate olukordadega aitab tal toime tulla vastuvõetava ja sobiliku käitumisega erineva väljakutsete ja kogemuste puhul. Koertel, keda pole piisavalt sotsialiseeritud, tekivad sageli sügavad hirmureaktsioonid ning üldine ärevu, mille tulemuseks on käitumisprobleemid.
Hammaste ja küünte ignoreerimine
Dr. Becker ütleb, et hambaid tuleks pesta vähemalt mitu korda nädalas, kuigi ideaalne oleks iga päev. Enamikul üle 3-aastastel koertel tekib igemehaigus ning aja jooksul olukord halveneb – suu lõhnab halvasti ning koer võib ilma jääda ka nii mõnestki hambast.
Olgu siinkohal öeldud, et meie Irenega ei ole enda koertel hambaid pesnud aga me anname neile närida nii kuivatatud närimismaiuseid kui ka tooreid lihaseid konte. Lisaks tuleb arvestada, et väikestel koertel tekivad igemehaigused varem kui suurtel tõugudel (2-3 aastat vs 6-7 aastat). Osad tõud on kohe eriti vastuvõtlikud igemehaiguste tekkeks. Seega tuleb oma koera hambaid pidevalt jälgida ning kui märkad esimesi probleeme juba noorel koeral (aastane), siis võta hammaste pesu oma igapäeva tegevuste hulka.
Küüsi tuleb samuti regulaarselt lõigata. Seda, kui tihti seda teha, sõltub sellest kui kiiresti küüned kasvavad. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, kui palju veedab su koer aega pindadel, mis küüsi loomulikul moel kulutavad. Kui sa ei suuda ise küüsi lõigata, siis otsi inimene, kes sind aitab. Küünte lõikamist ei tohi unarusse jätta, sest väga tihti tekivad koertel tõsised käpaprobleemid liiga pikaks kasvanud küünte tõttu.
Vale tüüpi kaelarihma, trakside või jalutusrihma valimine ja kasutamine
Dr. Becker ütleb, et teatud koerad peaksid kandma alati trakse ning neid ei tohiks kunagi hoida rihma otsas ega käsitseda isegi kaelarihmast. Nende hulka kuuluvad:
- koerad, kes rihma otsas sikutavad või teevad äkksööste;
- koerad, kellel on kalduvus hingetoru kollapsile;
- koerad, kellel esinevad krambid;
- koerad, kellel on probleeme selja või kaelaga (pea meeles, et väga tihti on kaela- ja seljaprobleemides süüdi just kaelarihm!)
Nagadega kaelarihmu ei tohiks kasutada, kuna need võivad põhjustada valu või vigastusi koera kaelale. Kui koer on rihma otsas, siis kasuta õigeid trakse (õlaluu peab olema trakside alt väljas) ning ära kasuta sissetõmmatavaid jalutusrihmasid (fleksi rihmad). Soovitatav on kasutada lamedaidd jalutusrihmasid, mis ei ole pikemad kui 1,8 meetrit. Kui koer vajab agressiivsemaid ohjamisvahendeid, on see märk sellest, et suur osa treeningust on veel ees.
Koera katsumise ja käsitlemise õpetamata jätmine
Kaisutusseansid on suurepärane võimalus harjutada kutsikat või uut täiskasvanud koeraa kõigi kehapiirkondade käsitsemisega. Lisaks tuleb regulaarselt pesta hambaid ning lõigata küüsi, samuti kontrollida ka kõrvu.
Parim viis kutsika ette valmistamiseks kogu eluks on hakata teda harjutama tundlike kehapiirkondade käsitsemisega kohe kui ta koju tuleb. See mitte ainult ei harjuta koera katsumisega, vaid aitab ka sinul omanikuna tutvuda tema kehaga, et saaksid tulevikus kiiresti tuvastada kõik kõrvalekalded, nt tükid või muhud nahal või naha all.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar