Segaduses koer ehk millele tähelepanu pöörata
Lugemisaeg: umbes 8 min
Me räägime oma koertega iga päev. Mõni meist rohkem, mõni vähem, aga üsna lihtne on arvata, et suhtleme nendega suurepäraselt. Lugesin dr Karen Shaw Beckeri käsitlust kümnest harjumusest, mis võivad koera segadusse ajada või tema heaolu vähendada. Koer ei räägi meie keelt ning õpib suuresti meie korduvatest tegudest, kehakeelest ja tagajärgedest. Kui reeglid muutuvad pidevalt, ei pruugi ta aru saada, mida temalt oodatakse. Seega vaatame kümmet olukorda, kus meil on võimalik oma koera elu arusaadavamaks teha.
Segaduses koer ning 10 asja, millele tähelepanu pöörata
Koera karistamine valesse kohta häda tegemise eest
Mäletan lapsepõlvest, kuidas tuppa pissinud kutsika nina topiti tema enda häda sisse. Tagantjärele mõeldes on see kohutav. Kutsikas ei õpi sellega, kuhu peab häda tegema. Ta võib õppida hoopis inimest kartma. Õnnetuse korral korista rahulikult ja mõtle, kas koer sai piisavalt sageli õue. Kui varem puhtust pidanud täiskasvanud koeral tekib uus probleem, kontrolli ka tervist. Dr Becker rõhutab, et puhtuse õpetamine peab olema positiivne. Edu eest kiida õigel hetkel, näiteks kohe pärast õues häda tegemist. Karistamine ja hirmutamine ei aita koeral paremini mõista, mida me ootame. Kui kutsikas või koer teeb häda tuppa, on võimalus edukaks õues häda tegemiseks juba möödas. Korista lihtsalt tehtud õnnetus ära ning proovi edaspidi seda õnnetust ennetada.
Puur kui vangikong?!
Puur ei ole iseenesest hea ega halb. See võib olla koerale turvaline pesa, kui ta on sellega vabatahtlikult ja järk-järgult harjunud. Aga puur ei tohi olla karistus ega koht, kuhu koer jäetakse pikaks ajaks lihtsalt sellepärast, et meil on kiire. Eriti ettevaatlik tuleb olla koeraga, kellel esineb puuris paanikat või eraldusärevust. Sellisel juhul ei lahenda ukse kinni panemine algpõhjust. Õigesti tutvustatud puur võib aidata reisidel ja mõnes olukorras koduses puhtuseõppes. Kuid see peab sobima koerale endale. Kui ta puuris ei rahune, ei saa teda vägisi ümber veenda. Sama eesmärki võib täita ka mõni teine rahulik ja turvaline puhkepaik. Kui oled puuri suhtes ettevaatlik, vaata pigem koera käitumist kui lihtsalt seda, mida teised omanikud räägivad. Kas ta läheb sinna vabatahtlikult? Kas ta puhkab seal rahulikult? Need küsimused on olulisemad kui üldine reegel, et iga koer peab puuri armastama. Siiski on meie kogemusel võimalik kõiki koeri puuriga harjutada ning meie arvates on see kutsika ohutuse mõttes väga mõistlik.
Mänguaja olulisuse ignoreerimine
Kui koeraga jalutades samal ajal telefonis scrollime või talle mänguasja visates hoopis teise asjaga tegeleme, jääb temaga koos veedetud aja väärtus väiksemaks. Mul on endalgi lihtne vahel kiirustada, aga koera jaoks on just peatumine ja nuuskimine sageli kõige tähtsam osa jalutuskäigust. Nuuskimine pakub vaimset tegevust ja võimalust oma keskkonna kohta infot koguda. Võtame vahel tempo maha ja laseme koeral ise mõne lõhna juures pikemalt peatuda. Seda võib nimetada ka koera vajadustest lähtuvaks hoolduseks: püüame märgata, kas ta on uudishimulik, väsinud, mures või lihtsalt tahab kusagil pikemalt peatuda. Kui tervislik seisund lubab, on vahel üks pikk nuusutamispaus väärt rohkem kui kiiresti läbitud lisakilomeeter. Meid Irenega on siin õpetanud Pekwa ja Oscar. Pekwa vanas eas võis kilomeetri jalutamine võtta lausa 20–25 minutit, sest tal oli vaja kõik lõhnad üle vaadata. Kui Oscar stafülokokkinfektsioonist taastus, oli ta olnud üle kuu aja peaaegu liikumatu. Kõndisime aeglaselt: kilomeetrile kulus umbes 16–18 minutit. Eesmärk ei olnud rekord, vaid võimalus nuusutada ja taas välismaailmast osa saada. Need hetked tuletasid mulle päriselt meelde, kelle jalutuskäik see on. Dr. Becker ütleb, et kui sa mängid või tegeled oma koeraga, proovi olla kohal ainult selle ühe tegevuse juures. Keskendu ainult oma lemmikloomale ning suhtlusele temaga. Kui viskad koerale mänguasja ning ta toob selle tagasi, kiida teda entusiastlikult. Kui viid oma koera jalutama, vaata seda tegevust tema vaatenurgast. Anna oma koerale võimalus nuusutada ja peatuda. Veendu, et jalutuskäik oleks su koerale nauditav.
Kuulekusoskuse puudumine
Käitumisprobleemid on üks suurimaid põhjuseid miks koerad jõuavad varjupaikadesse, miks nad ei leia endale uusi igavesi kodusid ning miks nad lõpuks eutaneeritakse. Dr. Becker ütleb, et kutsikas peab alustama kuulekuskoolitusega kohe koju tulles ehk 8 nädala vanuselt ning täiskasvanud koera võtmisel tuleks ta kohe registreerida koolitusele. Lisaks soovitab ta kõigil oma koeraga iga paari aasta tagant läbi kuulekuskoolituse täiendkoolitus. Või vähemalt siis, kui koera vananedes vajad abi tekkinud käitumisprobleemidega. Positiivsel kinnistamisel põhinev koolitus ei tähenda piirideta kasvatust. See tähendab, et õpetame soovitud käitumist selgelt ja tasustame edusamme, ilma hirmu ja valu kasutamata. Ka veterinaarkäitumise spetsialistide ühing AVSAB soovitab just tasupõhiseid meetodeid ning hoiatab karistavate võtete võimalike kõrvalmõjude eest.
Tervisekontrollide vahele jätmine
Kui sa ootad tervisekontrolliga kuni koer on silmanähtavalt haige, võid mõne mure varase märgi maha magada. Ennetav läbivaatus ei tähenda aga, et peaks igal korral tegema kõik võimalikud analüüsid; mõistlik plaan sõltub vanusest, riskidest ja leitud muutustest. Kui sa ei loo teadlikult tervist läbi tarkade elustiilivalikute, siis lased passiivselt tervisel käest libiseda. Tervise hoidmine on aktiivne protsess ehk selle nimel on vaja pingutada, sest see ei püsi iseenesest. Põhjalikum heaoluhinnang võib hõlmata toitumist, kehakaalu ja lihasmassi, hammaste seisundit, liikumist, und, keskkonnast tingitud stressi ning käitumise muutusi. Just selline tervikpilk meeldib mulle integratiivse veterinaarmeditsiini juures: üks sümptom ei ela kunagi päris eraldi ülejäänud koerast. Samas peavad võimalikud ravivõtted olema ohutud ja läbipaistvalt põhjendatud.
Koera loomuomase sportlikkuse mitte tunnustamine
Koera keha vajab liikumist ning vaim vajab tegevust. Samas ei pea iga koer jooksma või suure koormusega treenima. Liikumine võib toetada lihasmassi, kaalukontrolli ja meeleolu, kuid käitumishäirete taga ei ole alati üksnes vähene füüsiline aktiivsus. Valu, ärevus või keskkonnastress võivad olla palju olulisemad põhjused. Isegi suur aed ei anna koerale automaatselt piisavalt tegevust. Selle asemel, et määrata kõigile üks kohustuslik intensiivse treeningu minutite arv, vaata oma koera võimeid ja vajadusi. Mõnele sobib reibas kõnd, mõnele ninatöö ja tasakaaluharjutused, mõnele mõlemad. PS! Tavaline jalutuskäik ei pea alati olema tugev trenn. Nuuskimisjalutuskäigul on omaette väärtus, isegi kui pulsisagedus peaaegu ei tõuse. :)
Koera sotsialiseerimata jätmine
Sotsialiseerimine tähendab koera (eelistatavalt kutsikana) kokku puutumist võimalikult paljude uute inimeste, loomade, keskkondade ja muude turvaliste ja positiivsete stiimulitega ilma koera üle koormamata. Sotsialiseerimine peaks kaasama kõiki koera meeli läbi igapäevaelu vaatamisväärsuste, helide ja lõhnade. Uute kohtade, inimeste ja loomadega tutvumine peaks olema rahulik ning koerale jõukohane. Liiga intensiivne „sotsialiseerimine” võib hoopis hirmu süvendada. Eesmärk ei ole, et koer tervitaks iga võõrast, vaid et ta oskaks end uutes olukordades turvaliselt tunda.
Hammaste ja küünte ignoreerimine
Dr. Becker ütleb, et hambaid tuleks pesta vähemalt mitu korda nädalas, kuigi ideaalne oleks iga päev. Enamikul üle 3-aastastel koertel tekib igemehaigus ning aja jooksul olukord halveneb – suu lõhnab halvasti ning koer võib ilma jääda ka nii mõnestki hambast. Olgu öeldud, et meie Irenega pole oma koerte hambaid järjepidevalt pesnud. Oleme andnud neile närida kuivatatud närimismaiuseid ja tooreid lihaseid konte. See on meie senine praktika, kuid närimine ei asenda hambapesu ega loomaarsti tehtavat suukontrolli. Väga kõvad närimisasjad, sealhulgas kondid, võivad põhjustada hambamurde või seedetrakti vigastusi. Arvesta alati konkreetse koeraga. Kui koerale suuhooldus ei meeldi, saab sedagi õpetada väikeste sammudega: kõigepealt mokka puudutada, siis hetkeks hammast näidata, alles seejärel harjaga tutvuda. See on hea näide, kuidas positiivne koolitus ja ennetav veterinaarhooldus üksteist toetavad. Küüsi tuleb samuti regulaarselt lõigata. Seda, kui tihti seda teha, sõltub sellest kui kiiresti küüned kasvavad. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, kui palju veedab su koer aega pindadel, mis küüsi loomulikul moel kulutavad. Kui sa ei suuda ise küüsi lõigata, siis otsi inimene, kes sind aitab. Küünte lõikamist ei tohi unarusse jätta, sest väga tihti tekivad koertel tõsised käpaprobleemid liiga pikaks kasvanud küünte tõttu.
Vale tüüpi kaelarihma, trakside või jalutusrihma valimine ja kasutamine
Dr Becker juhib tähelepanu sellele, et kaelarihmast tõmbamine ei sobi igale koerale. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui koer teeb äkksööste, tal on hingetoruhaigus või probleem kaela ja seljaga. Hästi istuvad traksid võivad aidata surve paremini jaotada. Oluline pole üksnes vahendi nimi, vaid sobivus ja see, kuidas seda kasutatakse. Näiteks: koerad, kes rihma otsas sikutavad või teevad äkksööste; koerad, kellel on kalduvus hingetoru kollapsile; koerad, kellel esinevad krambid; koerad, kellel on probleeme selja või kaelaga (pea meeles, et väga tihti on kaela- ja seljaprobleemides süüdi just kaelarihm!) Nagadega kaelarihmad ja järsud rihmatõmbed võivad põhjustada valu ning hirmu. Eelista sobivat varustust ja õpeta rihmas kõndimist tasupõhiselt. Sissetõmmatav ehk fleksirihm ei pruugi tihedas liikluses või koerte läheduses anda piisavalt kontrolli. Kui koer teeb äkksööste või on väga ärev, on mõistlik töötada koos pädeva, positiivseid meetodeid kasutava juhendajaga.
Koera katsumise ja käsitlemise õpetamata jätmine
Kaisutamine ja rahulik puudutamine võivad aidata koeral harjuda sellega, et tema käppi, kõrvu ja suud kontrollitakse. Kuid eesmärk pole koera vägisi kinni hoida. Õpeta väikeste sammudena, premeeri rahulikku koostööd ja anna võimalus vahepeal eemalduda. Kui kutsikas või täiskasvanud koer õpib puudutamisega turvaliselt toime tulema, muutub lihtsamaks nii küünte lõikamine kui ka tervisemurede varane märkamine. Mulle meeldib siin integratiivse ja nn cooperative care’i lähenemise ühine mõte: koera enda turvatunne on osa tervishoiust, mitte lihtsalt mugav lisandus.
Kasutatud allikad ja lisalugemine
AVSAB. Position Statements: Humane Dog Training. https://avsab.org/resources/position-statements/ AAHA. Canine and Feline Behavior Management Guidelines. https://www.aaha.org/resources/2015-aaha- canine-and-feline-behavior-management-guidelines/ Cornell University College of Veterinary Medicine. Dental disease and home dental care. https://www.vet.cornell.edu/departments-centers-and-institutes/riney-canine-health-center/canine-health- information/dental-disease-and-home-dental-care Algartikli inspiratsioon: dr Karen Shaw Becker, kümme koera segadusse ajavat olukorda. https://www.barkandwhiskers.com/
🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse
FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.
Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.

Lisa kommentaar