Südamehaigus koeral: märgid, mida ei tasu lihtsalt vanuse arvele kirjutada

Hiljuti avastati Faddyl südameprobleem ning liigse vedeliku kehast väljaviimiseks määrati talle furosemiid. Kuna see kõik on veel üsna värske, ei taha ma tema loo kohta teha suuri järeldusi ega lisada fakte, mida meil täna veel ei ole. Küll aga pani Faddy olukord mind koerte seda teemat põhjalikumalt uurima. Selgus, et südamehaigus koertel võib väga pikalt püsida varjatuna. Koer võib endiselt rõõmsalt sööma tulla, sind ukse juures tervitada ja jalutama minna. Esimesed muutused võivad olla nii väikesed, et peame neid lihtsalt vananemise loomulikuks osaks. Koer kõnnib natuke aeglasemalt, väsib tavapärasel ringil varem või köhatab aeg-ajalt pärast pikali heitmist. Vanema koera puhul on lihtne mõelda, et eks ta jääbki rahulikumaks. Mõnikord on see tõesti nii. Mõnikord võib aga keha anda märku, et süda vajab tähelepanu.

Südamehaigus võib areneda vaikselt

Südamehaigusi esineb sagedamini keskealistel ja vanematel koertel, kuid haiguse alguses ei pruugi olla ühtegi kodus märgatavat sümptomit. Koer võib näida täiesti terve ka siis, kui südames on muutused juba alanud. Esimeseks vihjeks võib olla hoopis südamekahin või ebaregulaarne rütm, mille loomaarst avastab koera kuulates. Kahin ei ole iseseisev diagnoos, vaid südames liikuva vere tekitatud lisandunud heli. Selle põhjus ja tähtsus tuleb vajadusel täiendavate uuringutega välja selgitada.

Just seetõttu on regulaarne tervisekontroll oluline ka siis, kui koer näeb pealtnäha hea välja. Vanema koera puhul tasub kontrollis käia sagedamini kui ainult siis, kui midagi on juba selgelt halvasti.

Millised muutused võivad viidata südameprobleemile?

Kõik köhatused või väsinumad päevad ei tähenda automaatselt südamehaigust. Köha võib olla seotud ka hingamisteede, kopsude või hingetoru probleemidega. Oluline on märgata muutust võrreldes sellega, mis on sinu koera jaoks tavapärane. Tähelepanu väärivad järgmised sümptomid:

• uus või süvenev köha, eriti öösel või pärast pikali heitmist;
• kiirem või raskem hingamine puhkeolekus;
• varasemast kiirem väsimine jalutuskäigul;
• soovimatus liikuda või mängida;
• rahutus öösel ja raskused mugava asendi leidmisel;
• nõrkus, tasakaalutus, minestamine või kokkuvajumine;
• tavapärasest kehvem söögiisu;
• seletamatu kaalulangus;
• märgatavalt suurenenud või ümar kõht.

Üksik sümptom ei ütle veel, millise haigusega on tegemist. Näiteks köha on koertel sagedamini seotud hingamisteede kui südamepuudulikkusega. Kui aga köhaga kaasneb kiirem hingamine, nõrkus või koormustaluvuse vähenemine, tuleks koer lasta põhjalikult veterinaaril üle vaadata.

Millal on tegemist erakorralise olukorraga?

Mõne märgi puhul ei ole õige jääda ootama, kas olukord paraneb iseenesest. Kiiret abi vajavad:

• nähtav hingamisraskus või tugev hingeldamine puhkeolekus;
• avatud suuga hingamine, kui koeral ei ole palav ning ta ei ole äsja liikunud;
• kokkuvajumine või minestamine;
• väga tugev nõrkus;
• kahvatud, hallikad või sinakad igemed ja keel.

Kui koer ei saa normaalselt hingata, on tegemist erakorralise olukorraga. Sellisel juhul tuleb pöörduda kohe kliinikusse, mitte oodata järgmist päeva ega proovida olukorda koduste vahenditega lahendada.

Üks lihtne asi, mida saad kodus jälgida

Südamehaigusega koera puhul on üks kasulikumaid koduseid jälgimisvõtteid tema magamisaegse hingamissageduse mõõtmine. Selleks ei ole vaja ühtegi spetsiaalset seadet ning mõõtmine võtab ainult minuti.

Vaata koera siis, kui ta magab rahulikult. Ta ei tohiks samal ajal hingeldada, und näha ega olla äsja liikunud. Üks rindkere tõus ja langus on üks hingetõmme. Võid lugeda hingetõmbeid terve minuti jooksul või lugeda 30 sekundit ja korrutada tulemuse kahega.

Bark & Whiskers kasutab praktilise orientiirina vähem kui 30 hingetõmmet minutis. Tuftsi veterinaarkooli järgi jääb koera ja kassi normaalne puhkeoleku hingamissagedus tavaliselt alla 32–35 korra minutis. Ühest numbrist olulisem on sageli sinu koera isiklik tavapärane näit ja selle muutumine ajas. Kui koera hingamissagedus hakkab mitme päeva jooksul järjest suurenema või püsib tavapärasest selgelt kõrgem, tasub sellest teada anda tema raviarstile. Südamepuudulikkuse korral võib kiirenev hingamine olla üks esimesi kodus märgatavaid märke sellest, et kopsudesse koguneb vedelikku. Tulemused tasub kirja panna kas telefoni või märkmikku. Nii ei pea järgmisel visiidil toetuma mälule ja on lihtsam näha, kas näit liigub ajas üles- või allapoole.

Südamekahin, südamehaigus ja südamepuudulikkus ei ole üks ja sama

Nende mõistete vahel on lihtne segadusse sattuda.

Südamekahin on heli, mille tekitab südames ebaühtlaselt liikuv veri. Kahina põhjuseks võib olla lekkiv või ahenenud klapp, aga vahel ka mõni südameväline probleem. Kahina tugevus üksi ei näita alati haiguse raskust.

Üks koerte sagedasemaid omandatud südamehaigusi on mitraalklapi haigus. Seda esineb eriti väiksematel ja vanematel koertel. Mitraalklapp ei sulgu enam korralikult ning osa verest liigub iga südamelöögiga vales suunas tagasi.

Suurematel koertel räägitakse sagedamini dilatatiivsest kardiomüopaatiast ehk DCM-ist. Selle puhul nõrgeneb ja venib südamelihas, südamekambrid suurenevad ning süda ei suuda enam sama tõhusalt verd pumbata.

Südamepuudulikkus ei ole üks konkreetne südamehaigus, vaid seisund, kus haige süda ei suuda enam keha vajadustega toime tulla. Selle tagajärjel võib vedelik koguneda kopsudesse, rindkeresse või kõhuõõnde. Südamepuudulikkuse põhjused võivad olla väga erinevad, sealhulgas südameklappide nõrgenemine, südame rütmihäired, südameussid, bakteriaalsed või viiruslikud infektsioonid ning teatud toitainete, näiteks tauriini puudus.

Bakteriaalne või viiruslik infektsioon võib kahjustada südamelihast või südameklappe. Näiteks võib südamelihase põletik ehk müokardiit nõrgendada südame kokkutõmbevõimet, infektsioosne endokardiit aga kahjustada südameklappe.

Kuidas südamehaigust diagnoositakse?

Uuringud algavad tavaliselt koera läbivaatusest ning südame ja kopsude kuulamisest. Loomaarst küsib söögiisu, aktiivsuse, köha, hingamise, une ja kodus märgatud muutuste kohta.

Sõltuvalt leiust võidakse teha:

• rindkere röntgen, et hinnata südame suurust ja otsida kopsudest vedelikku;
• südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis näitab südame ehitust, klappide tööd ja vere liikumist;
• elektrokardiogramm ehk EKG südamerütmi hindamiseks;
• vererõhu mõõtmine;
• vereanalüüsid;
• NT-proBNP või mõni muu südame koormust näitav vereanalüüs.

Südame ultraheli peetakse südame ehituse ja funktsiooni hindamisel üheks olulisemaks uuringuks. Samas ei vaja iga kuuldud kahin kohe täpselt sama uuringupaketti. Edasised sammud sõltuvad koera vanusest, tõust, sümptomitest ja kahina iseloomust.

Furosemiid ja neerude töö

Kui südamepuudulikkuse tõttu hakkab kopsudesse või mujale kehasse kogunema vedelikku, võidakse määrata furosemiid. Tegemist on diureetikumiga, mis suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee väljutamist.

Faddyle määrati furosemiid just liigse vedeliku kehast väljaviimiseks. Selle kasutamine eeldas, et tema neerud töötavad piisavalt hästi ning neerunäitajad on korras. Ravi ajal tuleb jälgida ka vedelikutasakaalu ja elektrolüüte, sest liiga tugev vedeliku väljaviimine võib põhjustada vedelikupuudust ja halvendada neerude tööd.

See ei muuda furosemiidi halvaks ravimiks. Südamepuudulikkuse korral võib vedeliku eemaldamine olla hädavajalik ja aidata koeral taas kergemini hingata. Faddy olukord näitas mulle aga väga selgelt, kui tihedalt on eri organite töö omavahel seotud: südame toetamiseks vajalik ravi sõltub samal ajal neerude töövõimest.

Sellest kogemusest on praegu veel vara pikemaid järeldusi teha. Jagan Faddy loo järgmisi osi siis, kui meil on selleks rohkem kindlat infot.

Toit ja südame tervis

Südamehaigusega koera toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud ja talle sobiv. Südamehaiguse diagnoos ei tähenda automaatselt, et iga koer peaks saama sama „südametoitu” või võimalikult vähese soolaga kodust menüüd. Vajalikud muudatused sõltuvad haiguse tüübist ja staadiumist.

Liiga suur naatriumikogus võib soodustada vedelikupeetust, kuid ka piirangud peavad olema läbimõeldud. Eriti furosemiidi või teisi südameravimeid kasutava koera toitu ei tasu muuta järsult ega hakata seda oletuse põhjal ise kokku panema.

Südame normaalseks tööks on olulised mitmed toitained, sealhulgas tauriin, L-karnitiin, L-arginiin, koensüüm Q10 ja omega-3 rasvhapped. See ei tähenda, et kõik südamehaigusega koerad vajavad automaatselt kõiki neid purgist juurde. Vajadus sõltub koera toidust, diagnoosist ja kasutatavatest ravimitest.

Tauriini ning teiste aminohapete kohta saad lähemalt lugeda FendaF-i artiklitest „Proteiin koeratoidus” ja „Aminohapped ja nende olulisus”.

Omega-3 rasvhapped ja süda

EPA ja DHA kujul omega-3 rasvhapped osalevad organismi põletikuliste protsesside reguleerimises ning võivad toetada südame-veresoonkonda. Südamehaigusega koera puhul on aga oluline nii toote kvaliteet, säilitamine kui ka sobiv kogus. Kalaõli võib kergesti rääsuda. Lisaks ei ole iga „omega-3” nimega õli tegelikult hea EPA ja DHA allikas. Taimsetes õlides leiduvat ALA-d ei suuda koer väga tõhusalt EPA-ks ja DHA-ks muuta. Enne õli valimist soovitan lugeda artiklit „Omega-3 rasvhapped ning kuidas neid valesti kasutatakse”.

Omega-3 ei asenda südameravimeid ega sobi igas koguses igale koerale. Eriti tuleb arvestada teiste ravimite, vere hüübimise, seedimise ja toidu kogu rasvasisaldusega.

Teraviljavaba toit ja DCM?

Viimastel aastatel on palju räägitud teraviljavaba toidu võimalikust seosest DCM-iga koertel, kelle tõul tavapäraselt selle haiguse eelsoodumust ei ole. Tähelepanu alla on sattunud eelkõige mõned toidud, milles kasutatakse suures koguses herneid, läätsi, teisi kaunvilju või kartulit. Teema ei ole siiski nii lihtne, et teravili võrduks terve süda ja teraviljavaba toit südamehaigus. Ühte kindlat koostisosa ei ole suudetud DCM-i põhjusena lõplikult välja tuua. Olulised võivad olla kogu retsept, kasutatud valguallikad, aminohapete kättesaadavus, kiudained, valmistamisviis ja konkreetse koera ainevahetus.

Seetõttu tasub vaadata toitu tervikuna. Koer vajab piisavalt kvaliteetset loomset valku ja tasakaalustatud aminohappeid. Kui koeral on diagnoositud DCM või ta kuulub suurema riskiga tõugu, tasub tema menüü koos analüüsidega eraldi üle vaadata.

Suu tervis on seotud ka südame tervisega

Ka koera suu tervist ei tasu südame toetamisest rääkides unustada. Põletikulistest igemetest ja haigetest hammastest võivad bakterid pääseda vereringesse. Harvadel juhtudel võivad vereringes liikuvad bakterid põhjustada infektsioosset endokardiiti ehk südame sisekesta ja tavaliselt ka südameklappide infektsiooni. Seetõttu on oluline koera hambaid ja igemeid regulaarselt kontrollida ning suuprobleemidega õigel ajal tegeleda.

Liikumine pärast südamehaiguse diagnoosi

Südamehaigus ei tähenda automaatselt, et koer peab edaspidi ainult diivanil lebama. Rahulik ja regulaarne liikumine võib toetada vereringet, lihaseid, kehakaalu ning koera üldist heaolu. Koormus peab aga vastama haiguse staadiumile ja koera enesetundele. Väga intensiivne tegevus, kuum ilm ja järsud pingutused ei pruugi südamehaigele koerale sobida. Sageli on parem teha mitu lühemat ja rahulikumat jalutuskäiku kui üks pikk ning väsitav ring.

Jälgi koera, mitte ainult planeeritud kilomeetreid. Kui ta jääb maha, hakkab tugevamalt hingama, peatub sageli või ei taha edasi minna, on see info, mida ei tasu eirata.

Südamehaiguse diagnoos ei tähenda, et kõik hea on läbi

Südameprobleemi avastamine on hirmutav. See muudab paratamatult seda, kuidas vaatad koera hingamist, söögiisu, jalutuskäike ja isegi tema magamist. Samas ei tähenda diagnoos automaatselt, et koeral ei võiks olla veel palju häid päevi. Varajane avastamine, sobiv ravi, regulaarne kontroll ja kodune jälgimine võivad aidata säilitada head elukvaliteeti pikalt.

Meie ülesanne on märgata väikeseid muutusi enne, kui neist saavad suured probleemid. Aeglasem samm, öine köhatus või veidi kiirem hingamine ei ole põhjus kohe paanikasse sattuda. Need on põhjused tähelepanelikumaks muutuda, muutus üles märkida ja vajadusel koer üle kontrollida.

Faddy lugu on meil alles alguses. Praegu saan öelda vaid seda, et talle määrati liigse vedeliku väljaviimiseks furosemiid ning ravi juures on oluline jälgida ka neerude tööd. Edaspidi jagan seda, mis on tema diagnoosi osas selgunud ning kuidas tal üleüldiselt läheb.

Korduma kippuvad küsimused

Kas köha tähendab, et koeral on südamehaigus?

Mitte tingimata. Köha võib olla seotud südame, kopsude, hingamisteede või hingetoru probleemidega. Südamehaiguse kahtlus suureneb, kui köhaga kaasnevad kiirem hingamine puhkeolekus, koormustaluvuse vähenemine, nõrkus või muud muutused.

Kui kiiresti peaks magav koer hingama?

Praktilise orientiirina võiks magava koera hingamissagedus olla alla 30–35 korra minutis. Veel olulisem on teada oma koera tavapärast näitu. Kui hingamissagedus hakkab järjepidevalt suurenema, teavita sellest raviarsti.

Kas südamekahin tähendab südamepuudulikkust?

Ei. Kahin on südames liikuva vere tekitatud heli, mitte diagnoos. Mõni kahin vajab ainult jälgimist, teine võib olla südamehaiguse varane tunnus. Põhjus ja haiguse staadium selgitatakse välja läbivaatuse ning vajadusel südameuuringutega.

Kas südamehaigusega koer vajab toidulisandeid?

Mõni koer võib saada kasu omega-3-rasvhapetest, tauriinist, L-karnitiinist või teistest toitainetest, kuid vajadus ei ole kõigil sama. Toidulisand peab sobima koera põhitoidu, diagnoosi ja ravimitega.

Kasutatud allikad

• Bark & Whiskers: Could Your Pet’s Heart Be Asking for Help?
• Bark & Whiskers: Canine Heart Disease
• MSD Veterinary Manual: Heart Disease in Dogs
• MSD Veterinary Manual: Diagnosis of Heart Disease in Animals
• Tufts Cummings School: Monitoring Heart Disease Treatment at Home
• MSD Veterinary Manual: Heart Failure in Dogs and Cats
• Gregory L. Tilford & Mary L. Wulff: Herbs for Pets