Aktiivsusmonitor koerale?

Fitbark aktiivsusmonitor on Faddul olnud 2016 septembrist. Ma ausalt öeldes isegi ei mäleta kust ma algselt Fitbark aktiivsusmonitori kohta infot sain, aga 2016 sügisel otsustasin, et tahan oma koera tervise kohta infot saada. Kui kätte sain, siis olin nagu väike laps kommipoes – see kõik oli nii põnev :). Ma mäletan siiani kuidas peale esimest ööd vaatasin huviga kuidas mu koer magas. Ja no saada infot ka selle kohta kuidas on tema aktiivsus, oli esimest korda ikka super hea teada. Reaalselt saidki õhtul infot kas koer on päeval maganud või aias ringi tuuseldanud. Mõne aja pärast said tänu jagatud kogemusele ka Fentu ja Peku omale Fitbark’id :).

Aktiivsusmonitoris saad sa sisestada koera andmed – vanuse, kaalu ning tõu. Selle alusel pakutakse talle ka soovituslik elustiil ehk kui palju punkte ta päeval saada võiks (nemad nimetavad neid haukumispunktideks). Siin on valida 3 erinevat varianti – keskmine, aktiivne või olümpialane :). Lisaks leiab sealt ka võrdluse teiste sarnaste koertega.

Kui koera tervis on korras, siis on aktiivsusmonitor lihtsalt tore asi, kust oma koera magamise ja liikumise kohta infot leida. Aga no ütleme ausalt, et kui palju sa ikka jälgid kuidas koer magab või kui palju liigub. Aga kui reaalselt on koeral miskit viga, siis võib aktiivsusmonitor olla lausa elupäästja. Nüüd siis minu viimane kogemus Fadduga, tänu kellele on mul peas küll raudselt vähemalt 10 halli juuksekarva juures :).

Rahutu uni

Eelmisel nädalavahetusel olime me nii laupäeval kui pühapäeval Saku Suurhallis Winter Cup 2020 näitusel. Kuna meie päev algas juba hommikul kell 8, siis ei saanud ma oma koeri õue lasta. Nimelt, kui nad hommikul vara õues haukuma hakkavad, siis ma ei jõua naabrite kisa ära kuulata :). Seega jäid nad terveks päevaks tuppa. Kuna minu koerad on aga harjunud päeval õues olema ning ise oma liikumist reguleerima, siis pühapäeva hommikul sain esmase šoki. Nimelt laupäeva õhtul koju jõudes olin ma nii väsinud, et ma ei jaksanud poistega jalutama minna. Pühapäeva hommikul vaatasin kaamerast, et Faddu oli kuidagi rahutu ja õnnetu. Ikka tunned ju oma koera ning saad aru, kui tal mingi mure on… Mida päev edasi, seda rohkem mu mure kasvas. Ta ei ole väga seda tüüpi koer, kes istuks akna juures ning vaataks välja ning pühapäeval ta istus õnnetul moel sisuliselt nina vastu akent.

Kui ma koju jõudsin, sain koheselt aru, et tal on päriselt mingi mure. Ta oli õnnetu, vaikne ning ei leidnud kuidagi oma kohta. Mõtlesin siis, et vaatan kuidas ta öösel maganud on, sest mäletasin, et ta kõndis pidevalt öösel ühest toast teise. Minu üllatus oli suur kui avastasin, et laupäeva öösel oli une efektiivsus kõigest 56%. Infoks, et Faddu une efektiivsus on reeglina üle 85%, mingitel hetkedel lausa üle 90%.

See oli minu jaoks selge märk, et tema enesetunne on ilmselgelt väga kehva. Ja no kui saad aru, et koeral on midagi viga, siis hakkad igasugu asju “nägema”. Küll ma märkasin kuidas ta seistes toetas vastu seina ning tal oli mingil põhjusel väga raske lamama minna. Käisime pühapäeva õhtul jalutamas ning tundus, et jalutamisega läks enesetunne paremaks. Siiski magas ta ka pühapäeva öösel kehvasti, une kvaliteet oli 64%.

Aktiivsusmonitori info olulisus arsti jaoks

Esmaspäeva hommikul käisime uuesti jalutamas ning taaskord tundus, et tema enesetunne läks veidi paremaks. Aga mul endiselt polnud õrna aimu mis tal häda on või on see kõik tal emotsioonidest. Esmaspäeval oli ta mul tööl kaasas ning päeval ei saanud üldse aru, et tal miskit häda on, kuid õhtul kell 8 oli tal jälle selgelt kehva olla. Kuna tal oli aga söögiisu, siis ei tundunud asi väga hull. Kuna ta esmaspäeva öösel magas taaskord kehvasti, siis teisipäeva hommikul rääkisin kasvatajaga ning kuna variantidena tuli lauale ka diski vigastus, siis helistasin arstile. Saime aja kolmapäeval kella 18-ks.

Andsin sel hetkel ka nii endale kui Faddule lubaduse, et kui ma näen, et tal läheb kehvemaks, siis läheme Loomade kiirabisse. Õnneks oli ta enesetunne teisipäeval ja kolmapäeval talutav. Siiski, hoolimata teisipäeva õhtul antud Rimadylist, magas ta endiselt kehvasti. Une kvaliteet oli kõigest 71% (kuigi mul endal oli tunne, et ta magas hästi rahulikult ning väga ringi ei liikunud).

Kolmapäeval arsti juures sain taaskord kinnitust, et aktiivsusmonitori info annab ka arstile väga palju infot. Kui ma talle unekvaliteedist rääkisin, sai ta kohe aru, et koera peab miskit vaevama. Koer, kellel on väga kõrge toidumotivatsioon, tema ei lõpeta haigena isegi söömist, seega pole arstil suurt millestki kinni hakata. Muuhulgas oli Faddul ka temperatuur täitsa normis, seega ainus millest kinni haarata oligi see, et tal on raskusi lamama minemisega ning magab öösel kehvasti.

Analüüsid ja ravi

Olin enda jaoks välja mõelnud, et me teeme kõik vajalikud analüüsid (õnneks on Faddul ka kindlustus ehk me saame kindlustuselt enamus raha tagasi). Seega kõigepealt läks ta röntgenisse, kus selgus, et tal on meeletult gaase kõhus – röntgen sisuliselt ei näidanud midagi, kuna kõht oli nii gaase täis. Lisaks võtsime vereproovid – algne analüüs näitas, et tema trombotsüüdid on madalad, aga arsti sõnul võib see mõnikord olla ka masina viga. Kuna arst röntgeniga suurt midagi ei näinud, siis tegime kohe ka ultraheli ning tulemus ikkagi sama – kõht väga-väga gaase täis.

Esialgne ravi – õhtul 5 ml + 5 ml (tunni ajase vahega) Espumisani ning lisaks õhtul veel ka 1,75 tabletti Rimadyli (100 mg). Lisaks ajutiselt krõbinad menüüst välja (kuni kõht normaliseerub), seega sööme me hetkel keedetud kana, kodujuustu ning keefiri ja no oleme ausad, ega Faddu ja Ossu ei nurise :). Igal juhul tundub, et Espumisan tegi ta oleku kõvasti paremaks – esiteks hakkas ta kohe krooksuma ehk gaasid hakkasid vaikselt välja tulema ning ta mängis oma lemmik jänesega (mida ta polnud teinud viimased 4 päeva). Ja lisaks jorras ta ka juba Ossuga, mis on väga selge märk, et ta enesetunne parem oli :).

Kolmapäeva öösel magas ta väga hästi, tema une efektiivsus oli lausa 88%. Neljapäeval saime ka ülejäänud vereproovi tulemused – kõik näitajad olid ilusasti korras.

Aktiivsusmonitor kui elupäästja

Seega minu jaoks on Fitbarki aktiivsusmonitor tõsine elupäästja. Ütlen ausalt, et ma ei tea kas ma oleks arsti juurde läinud kui ma ei oleks teadnud, et ta öösel üldse magada ei saa. Sest kõik muu oli tal ju enam-vähem korras ning kolmapäeva päeval käitus ta juba peaaegu nagu Faddu ikka. Aga ma ei kujuta ette milline piin tal võis olla, kui gaasid kõhus möllasid. Igal juhul meie kodusesse apteeki kuuluvad nüüdsest kindlasti ka Espumisani tilgad (uurige oma arstilt enda koera jaoks sobiv kogus välja, et kui vaja, teate kuidas annustada). Ja ilmselt nii kaua kuni mul on koerad, on neil kõigil ka Fitbark aktiivsusmonitor kaelas :).

Fitbark 2 seeria aktiivsusmonitori aku peab vastu kuid (võib-olla isegi pool aastat) ning on muuhulgas ka juba veekindel ehk koer võib käia koos sellega ujumas. Minu isiklik soovitus – kui vähegi kannatab, siis tehke oma koera tervise huvides see investeering, teil lihtsalt on hoopis rohkem ja adekvaatsemat infot võimalik arstile anda kui muidu. Võib-olla Fitbarkiga oleks ma ka oma eelmise koera lümfoomi avastanud tunduvalt varem, sest ilmselt tema ööuni oli juba tunduvalt varem katkendlik.

Fitbark’i kohta saad täpsemalt lugeda ning soovi korral tellida SIIT.