Mikrobioom – mida endast kujutab?
Ilmselt paljude jaoks on sõna mikrobioom täiesti tundmatu. Või isegi kui sõna oled kuulnud, siis selle tähendusest ning rollist ei teata suurt miskit. Nii oli ka minu jaoks enne kui ma toortoitumise alast koolituse läbisin. Seal räägiti esimest korda sellest, et mikrobioomi on hakatud kutsuma “unustatud organiks”. Nagu me kõik teame, siis meie koer koosneb triljonitest väikestest rakkudest, mis kokku moodustavad luud, organid ning naha. Nende funktsioone kontrollivad sinu lemmiku geenid. Lisaks on sinu lemmiku kehas aga väikesed mikroorganismid nagu bakterid, seened ja viirused. Baktereid on 10 korda rohkem kui rakke ning bakterigeenid ületavad koera geene rohkem kui 100 korda! Neid väikeseid mikroobide kooslusi nimetataksegi mikrobioomiks! Räägime seekord siis täpsemalt mida mikrobioom endast kujutab ning millist rolli ta sinu lemmiku tervise puhul mängib.
Mis asi on mikrobioom?
Nii koera sees kui ka väljas asuvad keerukad bakterite ja muude mikroorganismide kolooniad. Nad elavad sinu lemmiku kõrvades, nahas, suus ning lisaks ka hingamisteedes.
Suurem osa nendest bakteritest või mikroobidest elavad aga sinu lemmiku seedesüsteemis. Need bakterid leiavad üles teised bakterid, mis võivad neid toetada ning millest nad võivad kasu saada. Selliselt moodustavad nad kolooniaid ning jäävad ellu. Need kolooniad toetavad ning abistavad ka sinu lemmikut!
Tegelikult on mikrobioom lausa nii oluline sinu lemmiku tervisele, et seda on hakatud nimetama “unustatud organiks”.
Mikrobioomi olulisimad funktsioonid
Mikrobioom aitab sinu lemmikul täita mitut olulist funktsiooni. Vaatame lähemalt viit viisi kuidas mikrobioom sinu lemmikut toetab ja kaitseb.
KAITSE PAROGEENIDE EEST
Mikrobioomis asuvad mikroobid suudavad su lemmikut kaitsta selliste viiruste eest nagu parvo või katk, seenhaiguste eest nagu pärmseen ning kahjulike bakterite eest nagu E. coli või salmonelloos ning samuti muude patogeenide, leptospiroosi või Lyme’i tõve eest. Sõbralikud bakterid eritavad kemikaale mis suudavad teoreetiliselt neid kahjulikke sissetungijaid tappa. Kui sõbralikke baktereid on rohkem kui patogeenseid baktereid, varastavad nad nii toitaineid kui ka ruumi ning seega jäävad patogeensed bakterid nälga ning neil ei ole soolestikus kuskile kinnituda.
KAITSEV TÕKE
Mikrobioom suudab moodustada kaitsva tõkke, mis pakub kaitset ravimite, toksiinide, allergeenide ning kartsinogeenide vastu. Need väikesed mikroobid suudavad muuhulgas kinnituda sissetungijate külge, mis takistab toksiinide liikumist kehas kaugemale ning eemaldab need väljaheitega.
MIKROBIOOM TOIDAB SINU KOERA
Sõbralikud bakterid koera mikrobioomis toodavad spetsiaalseid proteiine nimega ensüümid. Ensüümid aitavad sinu lemmikul seedida ning kasutada toitu. Kui sõbralikke baktereid ei ole, ei saa koer ka toitaineid, mida ta hädasti vajab. Need bakterid transpordivad toitaineid laiali sooleseinale kui ka koera vereringesse. See pakub rakkudele energiat nii tervise säilitamiseks kui uute rakkude loomiseks. Lisaks toodab mikrobioom vitamiine – eelkõige just tiamiini ning B-vitamiini. B12-vitamiini ehk kobalamiini loovad ainult seedetraktis asuvad bakterid. Ning B12 vitamiin mängib olulist rolli immuunfunktsioonil. Seega, kui su lemmikul on vitamiinipuudus, võib põhjus olla tema soolestikus, mitte aga toidus. Lisaks toodavad need mikroobid ka lühikese ahelaga rasvhappeid kääritades kiudaineid sinu koera käärsooles. Need rasvhapped on kriitilised ning aitavad omastada olulisi mineraale, sealhulgas kaltsiumi, magneesiumi ning rauda.
MIKROBIOOM MÕJUTAB SU LEMMIKU TUJU
Soole-aju telg on sinu koera kommunikatsioonivahend mikrobioomi ja aju vahel. Isegi kui see kõlab hullumeelsena, siis need pisikesed “putukad”, mis sinu lemmikus elavad, suhtlevad närvide ja hormoonide kaudu sinu lemmiku ajuga. Aju võib anda mikrobioomile signaali ning nõuda rohkem toitu või isegi kontrollida immuunsüsteemi. Uuringute tulemusena on selgunud, et soolestiku bakterid muutuvad kui loomad on altid stressile (varane ema juurest ära võtmine, sotsiaalne stress ning pikaajaline käitumise kontrollimine).
IMMUUNSÜSTEEMI KRIITILINE OSA
Immuunsüsteemi toetamine on kindlasti mikrobioomi kõige olulisem töö. Sinu lemmiku seedetrakt on kaetud limaskestaga, kus asub soolega seotud lümfoidkude. See lümfoidkude sisaldab spetsiaalseid immuunrakke nagu lümfotsüüdid, T ja B rakud ning teeb väga tihedat koostööd mikrobioomiga. Üheskoos moodustavad nad kuni 90% sinu koera immuunsüsteemist. Lümfoidkude on nii kriitiline, et see on suurim organ koera immuunsüsteemis.
Mis mõjutavad mikrobioomi?
Uuringud mikrobioomi osas on alles algusjärgus, aga juba on teada, et häid “putukaid” (bakterid, mikroobid) suudavad kahjustada nii toit, ravimid kui ka keskkond. Kui mikroobide kolooniad on ohustatud, ei suuda nad su koera kaitsta, kuna toksiinide ja allergeenide tõke on nõrgenenud. See tähendab, et vitamiinid, mida mikrobioom toodab on ammendunud ning immuunsüsteem on ohus. Kui sõbralikud kolooniad kahanevad, saavad toitaineid patogeensed bakterid ning see muudab bakterite tasakaalu, võimaldades kahjulikel bakteritel kolooniaid rajada. Selle protsessi nimi on düsbioos ning seda peetakse tänapäeval paljude haiguste ning toitainete vaeguse põhjuseks.
PARASIIDID
Me jälestame parasiite ning anname oma koertele ravimeid nendest vabanemiseks. Need ravimid võivad aga kahjustada mikrobioomi. Tegelikkuses suhtlevad sooleussid koera mikrobioomiga ning osad uuringud on näidanud, et ussid suudavad hoopiski mikrobioomi tasakaalustada.
Ma kindlasti ei ütle, et las need ussid elavad meie koera kehas, aga ravimite asemel võiks pigem parasiiditõrjena kasutada kas toorest küüslauku või siis küüslaugugraanuleid. Õiges koguses küüslauk ei ole sinu lemmikule kuidagi ohtlik.
TÖÖDELDUD TOIDUD
Töödeldud toidu kõige suurem probleem on reeglina suur tärklise sisaldus. Nimelt nii suhkur kui rafineeritud tärklis imenduvad kiiresti, enne kui mikroobid suudavad neid seedida. See tähendab, et mikroobid hakkavad otsima alternatiivset toiduallikat. See tähendab, et mikroobid võivad hakata sööma sinu koera soolestikku vooderdavaid rakke ning kui see juhtub, tekib lekkiv soolestik, mis põhjustab kroonilist põletikku. Reeglina ilmneb see sageli kas allergia, pärmseene, liigesevalu või muude vaevustena.
Töödeldud toidud on lisaks ka steriilsed, kuna bakterid on välja töödeldud ning kuumutatud. Seega mikroobid, mis sinu lemmiku soolestikus elavad surevad ning vajavad asendamist. Kui toidus on heade bakterite puudus, väheneb bakterite arv mikrobioomis ning kolooniad surevad.
Meil kõigil on erinevad põhjused ning viisid oma lemmiku toitmiseks. On neid, kes toidavad ainult toortoiduga, neid, kes toidavad toortoidu ja kuivtoiduga ning neid, kes toidavad ainult kuivtoiduga. Seda olulisem on aga oma lemmiku toidulauda rikastada nii toore loomse proteiiniga kui ka kasulike köögiviljade, marjade ja puuviljadega. Lisaks on tänapäeval väga lai toidulisandite valik, millega oma koera normaalset seedesüsteemi tööd toetada. Lihtsalt leia leia enda jaoks see õige “asi”. Muuhulgas võib üheks variandiks olla külmpressitud toit, mida on vähem töödeldud (kõigest kuni 72 kraadi juures).
GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDUD
Üldiselt arvatakse, et geneetiliselt muundatud on kõigest soja, mais, peet ja alfalfa. Tegelikkuses võivad olla geneetiliselt muundatud ka nt kartul, nisu või mis iganes muu tooraine. Muuhulgas nt USA’s on tänaseks juba heaks kiidetud ning kasutuses geneetiliselt muundatud lõhe. Seega pigem on täna vaja otsida toitu, mille pakendil on kirjas, et ei ole kasutatud GMO’d vs vältida toitu, mis sisaldab kas sojat või maisi.
Geneetiliselt muundatud toidud on ohtlikud just seetõttu, et neid reeglina on kahjurite tõrjeks töödeldud glüfosaadiga ning glüfosaat hävitab sinu lemmiku mikrobioomi.
ANTIBIOOTIKUMID
Antibiootikumid hävitavad kõik väiksemad mikroobid, mis neile ette jäävad ning võivad sisuliselt koera mikrobioomi hävitada. Antibiootikumide mõte on tappa patogeensed bakterid, aga lisaks neile ka kõik koera soolestikus olevad sõbralikud bakterid. Sõbralikke baktereid on su koeral vaja vitamiinide loomiseks ning immuunsüsteemi ülesehitamiseks. Samasugune mõju võib olla ka paljudel teistel ravimitel ja vaktsiinidel.
Mikrobioomi saab kahjustada ka kunstlikke maitse- ja säilitusainetega, pastöriseerimisega, piimatoodetega, parasiiditõrjevahenditega, vaktsiinidega, ravimite ning stressiga.
Kuidas mikrobioomi toetada?
On mõned lihtsad viisid kuidas oma lemmiku mikrobioomi toetada:
- väldi pestitsiide, ravimeid ning toksiine (eriti antibiootikume). Kõik need kemikaalid kahjustavad sinu koera soolestikku ning põhjustavad pikas perspektiivis rohkem haigusi. Kui vähegi võimalik, siis otsi looduslikke alternatiive.
- paku oma lemmikule toortoitu, lisa kasvõi kuivtoidule. Uuringud on näidanud, et toortoitu saavad koerad on mitmekesisema mikrobioomiga ning see on võtmetähtsusega. Tihtipeale küll on probleem ka selles, et kuivtoitu söövad koertele ei pakuta vaheldust ehk proteiine ei vahetata. Meie soovitame samal põhjusel vahetada aeg-ajalt (vähemalt iga 3 kuu tagant) kuivtoidu puhul nii proteiini kui ka sarja (monoproteiin, holistiline, külmpress).
- lisa probiootikume. Probiootikumid aitavad koeral taastada oma mikrobioomi ning probiootikumid on hädavajalikud, kui su lemmik peaks vaja antibiootikume või muid ravimeid. Selleks on kaks võimalust – probiootikumid või probiootikumi rikkad toidud. Probiootikumi puhul otsi toodet, mis sisaldab Lactobatsilli ja Bifidobakteri segu, lisaks otsi probiootikumi, kus on minimaalselt 50 miljard CFU’d (kolooniaid moodustavad üksused). Lisa probiootikume, mis sisaldavad Bacillus subtilis ja Bacillus coagulans baktereid (need jäävad suurema tõenäosusega seedetrakti läbides ellu). Väldi probiootikume, mis on tehtud piimatoodetest. Kui kasutad inimestele mõeldud toodet, eelda, et annused on toodud ca 70 kilo kaaluva inimese kohta ning korrigeeri doosi vastavalt oma koera kaalule.
- lisa prebiootikume. Prebiootikumide lisamine muudab probiootikumid efektiivsemaks. Prebiootikumid on seedimatud toidu koostisosad, mis toidavad soolestikus probiootikume. Prebiootikumid on nt inuliin ja frukto-oligosahhariidid. Lisaks on head prebiootikumid kääritatud toidud – kimchi või hapukapsas või keefir (pane tähele, et kõik koerad ei talu laktoosi); võilille lehed (1 tl kuivatatud võilille lehti ca 9 kilo kehakaalu kohta); küüslauk (1 tl hakitud toorest küüslauku ca 14 kilo kehakaalu kohta).
Kokkuvõtteks
Nagu te juba teate, siis meie koerad on peamiselt kuivtoidu peal (aeg-ajalt saavad juurde toorest ning samuti märgtoitu), aga annan endast parima, et pakkuda neile parimat ning võimalikult mitmekesist toidulauda. Lisaks toetan pidevalt nende immuunsust ning peale vaktsineerimist aitan neil alati ka organismi puhastada. Kui vähegi võimalik, siis väldin antibiootikume ning ravimeid ja jätan need tõsiste hädaolukordade jaoks.
Oma lemmiku mikrobioomi eest tasub kindlasti hoolitseda, sest düsbioosi tulemusena võib tekkida muuhulgas ka lekkiva soolestiku sündroom, aga sellest räägime juba järgmisel korral.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar