Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Kuidas leida usaldusväärne koerajalutaja?

Tagasi lehele Tervisenurk
Usaldusväärse koerajalutaja valimine: must kutsikas sinise rihmaga inimese kõrval

Kuidas leida usaldusväärne koerajalutaja?

Lugemisaeg: umbes 6 min

Kelle kätte sa oma koera rihma usaldaksid? See küsimus on minu jaoks märksa suurem kui see, kas inimene armastab koeri ja jõuab õigeks ajaks kohale. Jalutuskäigul piisab mõnikord ühest ootamatust kohtumisest, käest libisenud rihmast või valesti loetud kehakeelest, et olukord muutuks.

Ma olen üle 20 aasta koeraomanik olnud ning võõrast koera ma enda juurde niisama hoiule ei võtaks. Ka enda koertega olen ettevaatlik. Peku ja Ossu vahel on tekkinud pingeid, samuti Fentu ja Ossu vahel, kuigi nad olid üksteist tundnud aastaid ning varasemate probleemideta. See on minu kogemus, mitte tõend, et iga koerte kohtumine lõpeb halvasti. Küll aga on see mulle õpetanud, et tuttav koer ei tähenda automaatselt ettearvatavat olukorda.

Faddu võib reageerida teistele suurematele koertele, Fentu autodele. Ossu on üldiselt rahulikum, kuni keegi tema arvates piiri ületab. Mina tunnen nende väikseid märke. Võõras inimene peab need alles selgeks õppima. Ja koer võib temaga käituda hoopis teisiti kui minuga.

Seepärast ei otsiks ma jalutajat pelgalt hinna või ilusa kuulutuse järgi. Küsiksin kümme küsimust, vaataksin inimest koos koeraga ja lepiksin olulise kirjalikult kokku.

1. Kas sinu koer tunneb end selle inimesega turvaliselt?

Alusta kohtumisest, kus oled ise kohal. Ära sunni koera kohe võõraga kaasa minema. Vaata, kas jalutaja annab talle aega nuusutada, hoiab mõistlikku vahemaad ega püüa usaldust jõuga välja nõuda. Koera esmane kõhklus ei tähenda, et inimene on halb, aga samamoodi ei tõesta üks rõõmus tervitus, et nad sobivad ka liikluses või kohtumisel teise koeraga.

Lühike proovijalutus koos omanikuga näitab palju rohkem kui viis minutit esikus. Hiljem võib teha järgmise proovikorra, kui koer on valmis. Fentu on nõus minuga jalutama tulema, aga täiesti võõraga – ma ei ole kindel. Ka Faddu ja Ossu puhul ei eeldaks ma seda automaatselt.

2. Milliste koerte ja keeruliste olukordadega tal kogemus on?

Küsi mitte ainult aastate arvu, vaid näiteid. Kuidas ta märkab hirmu, üleerutust, pingestunud kehahoiakut või olukorda, kus koer vajab suuremat distantsi? Mida ta teeb, kui vastu tuleb haukuv koer, jalgrattur või jooksev laps? Hea vastus kirjeldab ennetamist ja eemaldumist, mitte koera „paika panemist”.

Ameerika Veterinaarse Loomakäitumise Ühing (AVSAB) soovitab koerte õpetamisel tasupõhiseid meetodeid ning hoiatab valu ja hirmu tekitavate võtete eest. See on asjakohane ka jalutajale: ta ei peaks võõrast koera rihmatõmmete või karistustega kontrolli alla saama.

3. Kas ta suudab sinu koera päriselt kontrolli all hoida?

Suure koera puhul ei piisa sellest, et inimene ütleb „ma olen tugev”. Üle 40-kilose koera järsk sööst võib üllatada ka väga heas vormis inimest. Seepärast tahan teada, kas jalutaja oskab valida ohutut vahemaad, kasutada hästi istuvaid trakse ja rihma ning vältida olukordi, kus kogu plaan sõltub ainult käte jõust.

Kui koer kipub rihmast välja tagurdama või ehmatades põgenema, peab selle jaoks olema konkreetne varustuse ja tegutsemise plaan. Jalutaja ei tohi varustust omal algatusel vahetada ega koera lahti lasta.

4. Kui pikk on tegelik jalutuskäik?

„Pool tundi teenust” võib tähendada 30 minutit kõndimist, aga võib sisaldada ka kohalesõitu, koera ettevalmistamist ja jalutuskäigu lõpetamist. Küsi, mitu minutit koer päriselt väljas liigub ning kas ta saab ka nuusutada ja omas tempos kõndida.

Vanale, haigele või taastumisel olevale koerale ei pruugi sobida sama tempo ega ka distants, mis noorele aktiivsele koerale. Rohkem kilomeetreid ei tähenda alati paremat jalutuskäiku. Vanem või haige koer võib vajada lühemaid jalutuskäike, aga tihedamini. Minu jaoks on tähtis, et koer jõuaks koju heas seisus, mitte lihtsalt väsinuna.

5. Kas tema lubadused ja tegelik käitumine klapivad?

Küsi soovitusi ja räägi vähemalt ühe varasema kliendiga. Vaata, kas inimene saabub kokkulepitud ajal, vastab küsimustele ning julgeb tunnistada, kui mõni koer või olukord käib talle üle jõu. Eriti hea märk on see, kui ta küsib ise sinu koera tervise, hirmude, ravimite, varustuse ja harjumuste kohta.

Usaldus ei sünni ainult heast esmamuljest. See sünnib sellest, et kokkulepetest peetakse kinni ka siis, kui keegi kõrval ei vaata.

6. Kas ta jalutab koeraga üksinda või koos teistega?

Mina ei lubaks oma koeri automaatselt võõrasse jalutusgruppi. See on minu piir, mitte üldine keeld. Mõnele sotsiaalselt sobivale koerale võib hoolikalt kokku pandud väike grupp sobida, teisele on individuaalne jalutus selgelt turvalisem.

Küsi, mitu koera korraga jalutab, kuidas neid sobitatakse, kas omanik annab grupijalutuseks eraldi nõusoleku ning mis saab siis, kui koerte vahel tekib pinge. Samuti tuleb kokku leppida, kas sinu koer tohib üldse teiste koertega tervitada. „Nad saavad ju kõik läbi” ei ole ohutusplaan.

7. Mis saab vihma, kuuma, pakase või äikesega?

Tavaline vihm ei pea jalutust ära jätma. Äike, libedus, äärmuslik kuumus või tugev pakane võivad aga muuta plaani. Küsi, kuidas jalutaja otsustab jalutust lühendada, muuta kellaaega või asendada selle rahulikuma tegevusega. Eriti oluline on see lühikese koonuga, eakate ning südame- või hingamisprobleemidega koerte puhul.

Kui koeral on mõni krooniline haigus, küsiksin kindlasti, kas jalutajal on sarnases olukorras koertega kogemusi. Faddu südamehaigusega olen ise näinud, et isegi ühe ja sama koera jalutuskäigud võivad päeviti olla väga erinevad. Mõnel päeval tahab ta vahepeal puhata ning seda tuleb talle võimaldada. Jalutaja peab oskama märgata, millal koer vajab puhkust ja millal tuleks jalutuskäik hoopis lõpetada.

8. Kas ta tunneb ümbrust ja oskab marsruuti valida?

Lähedal elav jalutaja võib olla praktiline valik, kuid kaugus üksi ei näita pädevust. Olulisem on see, kas ta tunneb turvalisi teid, liikluskohti, võimalikke lahtisi koeri ja sinu koera ärritajaid. Mõni koer vajab tuttavat rutiini, teine naudib vaheldust. Marsruut peab lähtuma konkreetsest koerast, mitte jalutaja lemmikrajast.

9. Mida ta teeb hädaolukorras?

See on küsimus, millele tahan vastust enne esimest jalutust. Mis saab siis, kui koer pääseb lahti, saab vigastada, hammustab, kukub kokku või tal tekib ootamatu tervisemure? Kas jalutajal on esmaabioskused, telefon laetud, sinu ja veterinaari kontaktid käepärast ning teada lähim sobiv kliinik?

Lepiksin kirjalikult kokku, millal jalutaja peab mulle kohe helistama, millal pöörduma viivitamata erakorralisse vastuvõttu ning millised volitused on tal minu kättesaamatuse korral koerale veterinaarabi korraldamiseks. Raviotsused teeb veterinaar, kuid omanikuga tuleks eelnevalt kokku leppida, kuidas hädaolukorras tegutseda ja kulusid katta.

10. Milline on vastutus, leping ja kindlustus?

Küsi, kas teenust osutatakse ettevõtte või eraisikuna, millised on lepingu tingimused ning kas olemas on vastutuskindlustus. Palu selgitada, mida see tegelikult katab: teisele inimesele või loomale tekitatud kahju, koera enda vigastused, võtmete kaotuse või muud olukorrad. Kindlustuse olemasolu ei tähenda, et kõik võimalikud juhtumid on automaatselt kaetud.

Minu arvates on oluline enne valiku tegemist küsida lepingut ja kindlustustingimusi, mitte tugineda lihtsalt kuulutuses olevale sõnale „professionaalne”.

Kui jalutaja pääseb sinu koju ajal, mil sind ennast kohal ei ole, tuleb kokku leppida ka võtmete hoidmine ja kodu turvalisus. Kes võtmeid kasutab, kas neid võib kellelegi edasi anda ja mis juhtub nende kadumisel? Minu jaoks ei ole see kõrvaline küsimus, sest ma ei usalda inimese hoolde ainult oma koera, vaid ka ligipääsu oma kodule.

FendaF-i praktiline kontroll enne esimest jalutust

Mina teeksin kõigepealt ühise proovijalutuse, seejärel annaksin koerajalutajale kirjalikult viis asja: koera ärritajad ja terviseinfo; lubatud varustus ja marsruut; kas teiste koertega kohtumine on lubatud; hädaolukorra kontaktid ja tegutsemisluba; kokkulepe jalutuse kestuse, aruandluse ja vastutuse kohta. Kui jalutaja ei suuda selgitada, kuidas ta põgenemist või konflikti ennetab, ei jätkaks ma enne, kui turvaline plaan on olemas.

Kui koer proovikäigul selgelt kardab, kangestub, püüab põgeneda või jalutaja kasutab jõulisi karistusvõtteid, katkestaksin kohtumise. Kui mure on koera käitumises, mitte ainult inimese sobivuses, otsiksin vajadusel abi kvalifitseeritud käitumisspetsialistilt.

Miks mina ise nii ettevaatlik olen?

Meil on Irenega kokkulepe, et vajadusel hoiame teineteise koeri. Ometi ei lähe ma tema koertega aiast välja jalutama. Ma tunnen Fentut ja teisi koeri, aga ma ei saa ette teada, kuidas nad käituvad, kui Irene ei ole kõrval ja midagi ootamatut juhtub. Samamoodi ei eelda ma, et teine inimene loeb Faddu või Ossu kehakeelt täpselt nii nagu mina.

See ei tähenda, et usaldusväärseid koerajalutajaid pole olemas. Neid on. Minu jaoks tähendab usaldusväärsus aga seda, et inimene teab oma oskusi ja piire, küsib enne tegutsemist õigeid küsimusi ning ei tee minu koera arvelt katseid. Mõnikord on kõige vastutustundlikum otsus öelda: „Selle koeraga ma praegu üksi jalutama ei lähe.”

Kasutatud allikad


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


FAQ

Tee ühine proovijalutus, küsi kogemuste ja soovituste kohta ning kontrolli lepingut ja kindlustustingimusi. Pane kirja koera terviseinfo, varustus, marsruut, teiste koertega kohtumise piirid ja hädaolukorra plaan.

Jalutuse tempo, pikkus ja sagedus peavad lähtuma konkreetsest koerast. Eakas või haige koer võib vajada lühemaid ja sagedasemaid jalutusi ning puhkepause. Jalutaja peab teadma terviseinfot ja oskama märgata, millal jalutus lõpetada.

Pane kirja omaniku ja veterinaari kontaktid, kohese helistamise ja erakorralise abi reeglid ning volitused ja kulude katmine omaniku kättesaamatuse korral. Lepi kokku ka võtmete kasutajad, edasiandmise piirangud, hoidmine ja tegevus võtmete kadumisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk