Pannus koeral: kuidas kroonilist pindmist keratiiti märgata ja kontrolli all hoida?

Lugemisaeg: umbes 7 min

Fentonil diagnoositi pannus kaks nädalat enne tema 9. sünnipäeva. Esimene mõte oli ausalt öeldes: miks nüüd? Pannusest räägitakse sageli saksa lambakoerte ja teiste eelsoodumusega tõugude keskeas tekkiva silmahaigusena, aga tegelik vanusevahemik on laiem. Näiteks ühes 308 saksa lambakoera retrospektiivses uuringus esines haigust kõige sagedamini 5–8-aastastel koertel, samas on kliinilistes uuringutes olnud ka 2-aastaseid patsiente. Seega ei ole üheksas eluaasta pannuse jaoks „võimatu“ ega tõesta iseenesest, et haigust õnnestus kuidagi aastaid edasi lükata.

Fentoni loos oli enne diagnoosi üks väga raske periood. Novembri lõpus tuli tal hüvasti jätta oma peaaegu 14-aastase labradorist sõbra Pekuga. Enne seda jälgis Fenton Pekut sisuliselt ööpäevaringselt ja andis Irenele märku, kui Peku abi vajas. Koer, kes tavaliselt magas suure osa päevast, magas mõnda aega väga vähe. See on meie loo oluline osa ja stress mõjutab immuunsüsteemi üldiselt, kuid tänaste tõendite põhjal ei saa me kindlalt öelda, et just stress või magamatus Fentoni pannuse põhjustas. Küll aga ei saa neid ka kogu sellest võrrandist täielikult eemaldada. Siiski on pannuse puhul kõige paremini tuntud seosed geneetilise eelsoodumuse, immuunvahendatud põletiku ja UV-kiirgusega.

Hea uudis on see, et pannus allub sageli ravile hästi. Halb uudis on, et ravi ei ole tavaliselt „kuur ja valmis“. Tegemist on kroonilise haigusega ning silmaravi tuleb enamasti jätkata kogu koera elu. Selle artikli kõige olulisem sõnum ongi lihtne: pannuse puhul tasub silmamuutused kiiresti ära tunda, ravi järjepidevalt teha ja mitte proovida silma peal lihtsalt erinevaid koduseid vahendeid.

Mis on pannus?

Pannus ehk krooniline pindmine keratiit (chronic superficial keratitis, CSK) on immuunvahendatud põletikuline haigus, mis mõjutab sarvkesta. Haigus on enamasti kahepoolne, kuigi üks silm võib olla teisest selgelt halvem. Sageli muutub ka kolmas silmalaug paksenenuks või põletikuliseks.

Tüüpiliselt algab muutus sarvkesta välimisest servast: sinna tekib roosakas või punakas, sageli veresoonterikas kude. Aja jooksul võib põletikuline ala laieneda, sarvkest pigmenteeruda ja armistuda. Kui pigment ning armkude katavad suure osa sarvkestast, võib nägemine halveneda. Ravimata kaugelearenenud pannus võib viia ka täieliku nägemise kaotuseni.

Kes on suurema riskiga ja millal pannus tekib?

Kõige tuntum eelsoodumus on saksa lambakoertel ja nende ristanditel. Pannust esineb ka belgia lambakoertel, borderkollidel, hurdalistel ning teistel tõugudel. Tõugude erinev risk toetab geneetilise komponendi olemasolu, kuid haigus ei piirdu ühe tõu ega ühe vanusega.

Vanuse kohta tasub olla täpne. Pannust kirjeldatakse sageli keskealiste koerte haigusena, kuid see ei tähenda ainult 3–5 eluaastat. 2014. aasta retrospektiivses uuringus, kus vaadeldi 308 saksa lambakoera, oli suurim esinemissagedus 5–8-aastastel koertel. Noorematel koertel võib haigus olla agressiivsem ning mõnel koeral diagnoositakse see alles vanemas eas.

Teine oluline tegur on UV-kiirgus. Kõrgmäestikus ja tugeva päikesekiirgusega piirkondades võib haigus olla sagedasem või raskem. UV ei ole ainus põhjus, kuid see on üks väheseid keskkonnategureid, mille seost pannusega on järjekindlalt kirjeldatud.

Milliseid muutusi silmas jälgida?

• Sarvkesta serva roosakas või punakas kude. Sageli algab see silma välimisest ehk lateraalsest osast.
• Uued veresooned sarvkestal. Need võivad välja näha nagu peened punased jooned, mis kasvavad sarvkesta sisse.
• Pruun või tume pigment. Pigmentatsioon võib aja jooksul laieneda ja hakata nägemist piirama.
• Kolmanda silmalau muutus. See võib olla paksenenud, põletikuline või pigment muutuda.
• Eritis, punetus või nägemise muutus. Pannus ise ei pruugi alguses olla valulik, kuid silma kissitamine, tugev valu või järsk muutus tähendab, et vaja on kiiremat kontrolli, sest põhjus võib olla hoopis haavand, võõrkeha või muu silmahaigus.

Kuidas kodus ise tervisekontrolli teha ja mida tähele panna saad lugeda meie artiklist „Kodune tervisekontroll koerale“

Diagnoos: silma puhul ei tasu „proovi ja vaata“ perioodi liiga pikaks venitada

Pannuse välimus võib olla üsna tüüpiline, kuid diagnoos ei peaks põhinema ainult fotol või kodusel oletusel. Veterinaar hindab silma, vajadusel kasutatakse fluorestseiini värvingut sarvkesta haavandi välistamiseks, mõõdetakse silmasisest rõhku ning tehakse muid uuringuid, et eristada pannust teistest sarvkesta- ja silmaprobleemidest.

See on koht, kus FendaF-i astmelise sekkumise reegel jõuab kiiresti järgmisele tasemele: silma puhul võib vale kodune ravi teha rohkem kahju kui head. Eriti ei tohiks omal käel panna silma kortikosteroidtilku enne, kui sarvkesta haavand on välistatud.

Kuidas pannust ravitakse?

Pannuse ravi eesmärk on immuunvahendatud põletik maha suruda, peatada haiguse progresseerumine ja säilitada nägemine. Tavapärases ravis kasutatakse paikseid kortikosteroide, näiteks prednisolooni või deksametasooni, ning immuunmoduleerivaid ravimeid, näiteks tsüklosporiini. Mõnel juhul kasutatakse ka teisi immuunmoduleerivaid silmapreparaate või kombineeritud ravi.

Ravi toimimist toetavad ka kliinilised uuringud. Randomiseeritud uuringus võrreldi tsüklosporiini ja deksametasooni ning mõlemat kasutati pannuse ravis. 2021. aasta uuringus vähendas deksametasooni ja tsüklosporiini kombinatsioon viie nädalaga põletikulise koe ulatust ja sarvkesta neovaskularisatsiooni. Pigmentatsioon võib siiski püsida või edasi areneda ka siis, kui aktiivne põletik on paremini kontrolli all.

Raskete või ravile halvasti alluvate juhtude puhul võib veterinaar-oftalmoloog arutada kirurgiat või muid spetsialiseeritud meetodeid. Need ei ole esmane kodune „järgmine samm“, vaid eriarsti otsused siis, kui tavapärane paikne ravi ei hoia haigust piisavalt kontrolli all.

UV-kiirgus: mida saab lisaks ravimitele päriselt mõjutada?

Kui pannus on diagnoositud, on UV-koormuse vähendamine üks mõistlikumaid mitteravimilisi samme. Kõrge UV-tasemega piirkonnas võib olla abi sellest, kui kõige intensiivsema päikese ajal jäävad pikad väljasolekud lühemaks ning koer saab rohkem varju. Mõnele koerale sobivad ka UV-kaitsega koeraprillid, kui ta neid rahulikult kannab.

Siin tasub aga jälle vahet teha ideel ja konkreetsel vahendil. 2011. aasta uuringus ei suutnud UV-d blokeerivad kontaktläätsed pannuse kulgu parandada ning osal koertest tekkisid kõrvaltoimed. Seega ei tähenda „UV on oluline“ automaatselt, et iga UV-kaitsev seade on tõhus või vajalik. Praktiline eesmärk on vähendada liigset UV-koormust ilma silma lisariske tekitamata.

Aga integratiivne lähenemine ja „immuunsuse toetamine“?

Pannus on immuunvahendatud haigus, kuid sellest ei järgne, et eesmärk peaks olema immuunsüsteemi lihtsalt „tugevamaks“ teha. Immuunvahendatud haiguse puhul on probleem pigem valesti suunatud põletikuline vastus. Seetõttu on korrektsem rääkida organismi üldise tervise ja põletikutasakaalu toetamisest, mitte immuunsuse maksimaalsest ergutamisest.

Tasakaalustatud toit, sobiv kehakaal, regulaarne liikumine, piisav uni ja stressi vähendamine on koera üldtervise jaoks mõistlikud. Omega-3 rasvhapetel on põletikumediaatoreid mõjutav toime ning nende kasutamist võib arutada üldise toitumisliku toetuse osana. See ei ole aga pannuse spetsiifiline ravi ega põhjus silmatilkade vähendamiseks. Kui tahad omega-3 kasutamise praktilist poolt vaadata, loe FendaF-i artiklit „Omega-3 rasvhapped ning kuidas neid valesti kasutatakse“.

Pannuse juures võib kurkumit, probiootikume, taimseid steroole ja ternespiima käsitleda üldtervise või integratiivse toetuse kontekstis, kuid tänase teadmise järgi ei ole meil alust lubada, et need lükkavad pannuse teket edasi või peatavad haiguse. Küll aga need võivad toetada koera immuunsust. Kurkumi/kurkumiini kohta on küll uuritud põletikulisi silmahaigusi, siis ei saa näiteks uveiidi uuringut lihtsalt pannuse ravitõendiks ümber tõsta.

Sama kehtib vaktsiinijärgse või igakuise „detoxi“ soovituse kohta. FendaF ei soovita täna pannuse ennetamiseks rutiinset detox-kuuri ega väida, et parasiiditõrje või vaktsineerimine põhjustaks pannust. Kui koeral on konkreetse ravimi või vaktsiini järel reaktsioon, tuleb hinnata seda konkreetset reaktsiooni, mitte ehitada sellest üldist pannuse põhjuse mudelit.

Fentoni lugu tänase teadmisega vaadates

Fentoni puhul tuli diagnoos pärast väga stressirohket perioodi ja see ajastus jäi meile loomulikult silma. Seda tasub meeles pidada, sest elu ei koosne ainult laborinäitajatest. Samal ajal on aus piir selline: me ei saa ühe koera põhjal öelda, et stress või vähene uni pannuse vallandas, ega ka seda, et varasem elustiil hoidis haiguse üheksanda eluaastani eemal.

Mida me saame öelda? Fenton oli geneetiliselt eelsoodumusega tõust, pannus on immuunvahendatud haigus ning haigus allus silmaravile. Tema lugu meenutab hästi, miks koera silmi tasub vaadata ka siis, kui koer muidu tundub täiesti terve.

Praktiline FendaF-i pannuse tegevusplaan

• Vaata silmi regulaarselt samas valguses. Kui koer kuulub eelsoodumusega tõugu, tee näiteks kord nädalas kiire silmakontroll ja vajadusel foto samast nurgast.
• Uus roosakas kude, veresooned või pigment = kontroll. Ära oota mitu nädalat, et näha, kas see „läheb ise üle“.
• Pärast diagnoosi jätka raviga järjepidevalt. Pannus on krooniline ning omal käel tilkade harvendamine võib lasta põletikul tagasi tulla.
• Vähenda liigset UV-koormust. Eriti tugeva päikese või kõrgmäestiku puhul eelista varju ja aruta veterinaariga, kas UV-prillid võiksid sinu koerale sobida.
• Valu, kissitamine, järsk hägusus või rohke eritis vajab kiiremat abi. Need ei ole sümptomid, mille puhul tasuks kodus tilku lihtsalt „natuke rohkem panna“.
• Toeta üldtervist, aga ära asenda silmaravi toidulisandiga. Omega-3, hea toit, uni ja stressi vähendamine võivad olla mõistlik taust, kuid pannuse kontrolli alus on diagnoositud silma sihipärane ravi.

Kokkuvõtteks

Pannus ei ole lootusetu diagnoos. Enamik koeri saab järjepideva raviga väga hästi hakkama ning eesmärk on hoida põletik kontrolli all enne, kui sarvkesta pigmentatsioon hakkab nägemist piirama. Kõige tugevam kodune panus ei ole eksootiline immuunsuskuur, vaid muutuste varajane märkamine, ravimite korrektne kasutamine ja UV-koormuse mõistlik vähendamine.

Integratiivne lähenemine on siin täiesti võimalik, aga selle roll peab olema proportsionaalne: toetame koera tervikuna, samal ajal kui silmahaigust ravime meetoditega, millel on pannuse puhul otsene kliiniline tõendus. Fentoni lugu jääb selle artikli südameks, lihtsalt me peame hoidma piiri faktide ja meie enda kogemuse vahel.

Kasutatud allikad

• VCA Animal Hospitals – Pannus in Dogs (Chronic Superficial Keratitis) – https://vcahospitals.com/know-your-pet/pannus-in-dogs
• Drahovska Z jt (2014) – 308 saksa lambakoera retrospektiivne uuring – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25286670/
• Williams DL jt (1995) – tsüklosporiini ja deksametasooni randomiseeritud võrdlus – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8693674/
• Balicki I jt (2021) – deksametasoon + tsüklosporiin/DMSO kliiniline uuring – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34730300/
• Denk N jt (2011) – UV-blokeerivate kontaktläätsede uuring – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21521443/
• Eichenbaum JD jt (1986) – pannuse immuunvahendatud olemuse histoloogiline uuring – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/3767102/