Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

10 asja, mida kutsikale õpetada

Tagasi lehele Tervisenurk
10 asja, mida kutsikale õpetada – FendaF Tervisenurk

10 asja, mida kutsikale õpetada

Lugemisaeg: umbes 6 min

Kui kutsikas koju tuleb, muutub elu üsna kiiresti. Ühel hetkel on sul süles väike armas karvapall, järgmisel üritab sama karvapall söögilaua jalga ümber kujundada. 😄 Tema kasvatamiseks pole vaja päevast päeva käske korrata, kuid on kümme oskust ja kogemust, millele ma keskenduksin juba esimestel nädalatel.

Mõtte sain omal ajal dr Karen Shaw Beckeri kutsikasoovitustest. Olen nendega suures osas nõus, kuid tahaksin rõhu panna sellele, et kutsika õpetamine ei tähenda ainult „istu” ja „lama” selgeks tegemist. Sama tähtsad on oskus rahuneda, enda inimest usaldada ning uutes olukordades turvaliselt hakkama saada.

1. Turvaline tutvumine maailmaga

Kutsika esimesed elukuud on sotsialiseerimise seisukohalt eriti olulised. Ameerika veterinaarse käitumise ühing AVSAB rõhutab esimest kolme elukuud kui väga tundlikku perioodi, kuid see ei tähenda, et pärast 12. või 16. nädalat ei saaks koer enam midagi õppida. Õppimine jätkub kogu elu; varajane aeg annab lihtsalt väga hea võimaluse.

Sotsialiseerimine ei tähenda, et kutsikas peaks kohtuma võimalikult paljude võõraste koertega või käima lärmakal üritusel. Pigem võiks ta näha erinevaid inimesi, helisid, pindasid ja olukordi nii, et tal on võimalik ise rahulikus tempos uudistada. Mõni usaldusväärne ja vaktsineeritud täiskasvanud koer või hästi korraldatud kutsikakool võib olla palju parem kogemus kui rahvarohke koerapark. Arvesta kohaliku nakkusriski ja loomaarsti vaktsineerimissoovitustega, kuid ära lükka kogu turvalist sotsialiseerimist automaatselt viimase vaktsiinini.

2. Rahulikult üksi olemine

Kutsikale uude koju jõudmine on suur elumuutus. Esialgu võiks tal olla aega inimest ja uut keskkonda tundma õppida. Samas on mõistlik harjutada lühikesi hetki, mil ta ei ole sinuga kogu aeg samas toas. Aga alusta mõnest sekundist, mitte pikast tööpäevast. Tule tagasi enne, kui kutsikas väga ärevaks muutub, ja pikenda aega järk-järgult.

Mõnele koerale sobib turvalise pesana puur või aedik, mõnele kindel rahulik tuba. Puur ei tohiks olla karistus ega lahendus äreva kutsika lihtsalt „välja nutmiseks”. Kui kutsikas satub paanikasse, tuleb harjutus kergemaks muuta. Üksiolemise harjutamine võib toetada iseseisvust, kuid ei taga, et üksindusahastust kunagi ei teki.

3. Puhtuse pidamine ilma karistuseta

Kutsikas ei sünni teadmisega, et elutoa vaip on halb koht pissimiseks. Vii kutsikas õue pärast ärkamist, söömist ja mängu ning premeeri häda õigesse kohta tegemist kohe. See aitab kutsikal mõista, millist käitumist sa ootad. Toas juhtunud õnnetuse eest karistamine ei õpeta sobivat kohta, vaid võib õpetada omaniku eest peitu minema.

Kui kutsikas ei suuda oma vajadust veel kaua kontrollida, on vaja sagedamaid õuekäike ja rahulikku rutiini. Järjepidevus aitab rohkem kui valjem hääl.

Meil Irenega on kõigil koertel olnud pissimise jaoks märgusõna „piss-piss-piss” ja seda hakkasime õpetama esimesest päevast alates. Alguses ütlesime märgusõna rahulikult siis, kui kutsikas juba pissima hakkas, ja premeerisime pärast. Kui koer oli sõna tegevusega seostanud, saime seda kasutada ka enne pissimist. Meie kogemusel on sellest abi ka täiskasvanud koeraga, kui on vaja, et ta oma häda kiiremini ära teeks.

4. Mida tohib närida?

Närimine on kutsika loomulik tegevus, eriti hammaste vahetumise ajal. Kui sa ei paku talle ise sobivaid esemeid, võib ta avastada, et diivaninurk ja kingapael on samuti väga põnevad. Vali kutsika hammastele sobivad, pigem pehmemad närimisvahendid ja vaheta need välja enne, kui neist saavad väikesed allaneelatavad tükid.

Olen oma koertega hakanud närimisharjumust kujundama varakult. Esimesteks närimisobjektideks valisin pigem kõhrelised kõrvad, mis olid piisavalt pehmed, kuid piisavalt suured, et kutsikas ei saaks neid sekundiga alla kugistada. See on minu praktika, mitte universaalne retsept. Mida ma kindlasti rõhutaksin: suurus ei tähenda kõvadust ja kutsikat tuleb närimise ajal jälgida. Närimisstiili kujundamisest, sh Peku ümberõppimisest, kirjutan eraldi artiklis „Koerad ja kondid”.

5. Hea käitumine tasub end ära

Positiivsel kinnistamisel põhinev treening tähendab, et märkad soovitud käitumist ja annad kutsikale midagi, mis talle meeldib: maiuse, mängu, kiituse või võimaluse soovitud tegevust jätkata. AVSAB soovitab tasupõhiseid meetodeid kogu koera õpetamisel ja käitumisprobleemide lahendamisel. Kaelarihmast jõnksutamine, hirmutamine ja füüsiline karistamine võivad küll mõne reaktsiooni hetkeks peatada, kuid ei õpeta hästi, mida koer selle asemel tegema peaks.

Mina eelistaksin, et kutsikas tahaks minuga koostööd teha, mitte ei mõtleks pidevalt, millist eksimust tuleb vältida. Leppige peres kokku mõni lühike sõna või märguanne ning kasutage seda järjekindlalt.

6. Õppimine võib olla mäng

Kutsikas ei vaja pikki treeningtunde. Sageli piisab mõnest minutist korraga, mitu korda päevas. Võid õpetada nimele reageerimist, rahulikult vaatamist, mänguasja tagasi toomist või lihtsat siia-tulekut. Lõpeta enne, kui kutsikas on üleväsinud. Kui ta hakkab kontrollimatult hammustama, ära eelda kohe „halba iseloomu”: mõnikord on tal lihtsalt vaja und.

Mulle meeldib mõelda, et kutsika õppimisvõime ei sõltu sellest, kui palju me jõuame ühe päevaga teha. Loeb see, millise tunde ta koostööst saab.

7. Kutsumise peale tulemine

See on üks olulisemaid oskusi, sest võib ühel päeval koera päriselt ohtlikust olukorrast päästa. Harjuta alguses vaikses ruumis lühikese vahemaa tagant. Kui kutsikas tuleb, tähistab seda midagi head. Hiljem lisa kaugus ja väikesed segajad; keerulisemates oludes kasuta pikka treeningrihma, et koer ei saaks ohtu sattuda.

Ära kutsu koera ainult selleks, et lõbus tegevus lõppeks või algaks midagi tema jaoks ebameeldivat. Kui vajad tal küünte lõikamist või rohu andmist, võid ta rahulikult muul viisil enda juurde saada. Kutsumissõna peaks jääma millekski, millele tasub reageerida.

8. Puudutus ja hooldus võivad olla turvalised

Veterinaaril, küünelõikusel või kõrvade kontrollimisel tuleb vahel koera puudutada kohtadest, mida ta ise ei valiks. Alusta kodus väga lühikestest ja kergetest puudutustest, premeeri rahulikku osalemist ning lase tal vajaduse korral eemalduda. Siis saab tasapisi harjutada käppade, kõrvade ja suu kontrolli.

Oluline on märkida, et harjutamise eesmärk ei ole sundida koera igas olukorras kõike taluma. Koostööpõhine hooldus annab koerale võimaluse kaasa tulla, vähendab stressi ja aitab sul kiiremini märgata, kui kuskil on päriselt valus.

9. Autosõit ja muud igapäevased olukorrad

Mõni kutsikas harjub autoga kohe, mõni kardab müra või tunneb iiveldust. Alusta lühikesest rahulikust autos viibimisest ning alles siis lühikestest sõitudest. Kui kutsikal on autos pidevalt halb olla, ei lahenda seda ainult harjutamine: küsi loomaarstilt nõu. Sõidu ajal tuleb kutsikas turvaliselt kinnitada sobiva transpordivahendi või nõuetekohase koeraturvarakmega.

Võid sama põhimõtet kasutada ka harja, fööni, vihmamantli või muude argiste asjade tutvustamisel. Anna koerale aega õppida, et uus olukord ei tähenda automaatselt ebamugavust.

10. Usaldus on kõige selle alus

Oma koera eest seismine tähendab ka seda, et sa ei lase teistel teda jõuga katsuda, üle koormata ega „kasvatamise” sildi all ehmatada. Kui kutsikas kardab, ei pea teda paanikas olukorrale lähemale viima, et ta ära harjuks. Suurenda vahemaad, lase tal rahuneda ja paku järgmisel korral paremat kogemust.

Ma tahaksin, et minu koer õpiks juba väiksena: kui midagi on keeruline, saab ta minu juures abi ja selgust. Sealt kasvab palju enamat kui kümme oskust.

Kutsika esimese nädala lihtne harjutusplaan

  1. Tee iga päev 2–3 lühikest, mõneminutilist tasupõhist harjutust, mitte üht väsitavat treeningmaratoni.
  2. Tutvusta üht või kahte uut olukorda korraga ainult nii kaugele, kui kutsikas jääb uudishimulikuks ja rahulikuks.
  3. Vii kutsikas õue pärast ärkamist, söömist ja mängu; premeeri õiges kohas häda tegemist.
  4. Paku pehmet, sobivas suuruses närimisvahendit järelevalve all ning harjuta lühidalt üksi olemist.
  5. Kui kutsikas satub paanikasse, hakkab lonkama, ei suuda puhata või tekib seletamatu käitumismuutus, vähenda koormust ja vajadusel küsi veterinaarilt või kvalifitseeritud käitumisspetsialistilt abi.

Kutsika kasvatamine on pikk protsess, mitte eksam, mis tuleb kuueteistkümnendaks elunädalaks ära teha. Esimestel kuudel saad luua väga hea aluse, kuid koera võime õppida ja sinu võimalus teda toetada ei kao sealt edasi kuhugi.

Kasutatud allikad

American Veterinary Society of Animal Behavior (AVSAB). Puppy Socialization Position Statement: https://avsab.org/resources/position-statements/

AVSAB. Humane Dog Training Position Statement (kehtiv 2021 seisukoht, kinnitatud 2025): https://avsab.org/resources/position-statements/

AVSAB. What are Reward-Based Training Methods for Dogs (and Cats)?, 2024: https://avsab.org/what-are-reward-based-training-methods-for-dogs-and-cats/

ASPCA. Position Statement on Dog Chews/Treats: https://www.aspca.org/about-us/aspca-policy-and-position-statements/position-statement-dog-chewstreats

FendaF. Koerad ja kondid: https://fendaf.ee/tervis/koerad-ja-kondid/


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk