Koer valib omaniku vs toidu/maiused
Fitbark’i uudiskirjas oli seekord viide Petplan’i blogile “your dog loves you more than food” (tõlge – sinu koer armastab sind rohkem kui toitu). Selgus, et enamus koerte jaoks on omanik tähtsam kui maius ehk koer valib omaniku :). Fitbark’ist ka põgusalt. Tegemist on koerte aktiivsusmonitoriga ning meie koertel on kõigil see igapäevaselt kaelas. Selle kaudu saame infot kui palju nad liiguvad ning kui hästi nad magavad. Selle põhjal on väga hea teha järeldusi kas koera tervisega on kõik korras, aga sellest juba mõni teine kord.
Ilmselt võib esimese hooga tekkida küsimus, et miks me sellist infot oma blogis jagame ning kas me ei karda, et inimesed ei osta enam oma koertele maiuseid. Aus vastus on, et ei karda. Mina olen oma koertele andnud maiuseid nii kaua, kui ma mäletan. Ja mitte kordagi pole need olnud asendamaks minu tähelepanu, vaid pigem ajaviiteks, kui ma oma koerad üksi pean jätma. Kõik mu koerad on väga kiirelt õppinud selgeks, et kui mina kuskile lähen, siis nemad saavad midagi head. See on eriti mugav koerte puhul, kes tuppa jäetakse – no ei taha ju, et koer verist veise südant või kalkuni kaela voodisse või diivanile närima läheb :).
Omaniku kiitus vs maius
Aga nüüd kokkuvõte artiklist – Emory Ülikooli teadlaste poolt viidi läbi uuring, mille tulemusena selgus, et kui lasta koeral valida, siis valib koer suurema tõenäosusega omaniku kiituse versus maiuse. Autori arvates on kahjuks siiani piisavalt isehakanud eksperte, kelle arvates näevad koerad inimesi kõigest köögikatana ehk inimese roll on kõigest süüa anda. Aastakümneid tagasi oli väga levinud arusaam, et koerte puhul toimib karjamentaliteet ning alfa staatus ehk kokkuvõttes inimene peab olema karjajuht ning alfa. Kindlasti on pikalt koeri kasvatanud inimesed kokku puutunud soovitustega nagu suru koer vastu maad, kui ta vastu hakkab või inimene peab alati sööma enne koera või inimene peab alati uksest väljuma esimesena. Neid soovitusi on veel ja veel. Ütlen ausalt, et ma ei ole kunagi neid eriti jälginud ning olen siiani päris hästi oma suhte koertega toimima saanud :).
Aga tagasi artikli juurde. Uuringu eesmärgiks oli tuvastada kas on olemas inimese ja looma vaheline side või see põhineb sisuliselt toidul. Selleks jälgiti 13 erineva tõu puhul MRT uuringu abil koerte käitumist. Esimeses osas õpetati koeri seostama kolme neutraalset objekti erinevate tulemustega. Nt roosa mänguauto tähendas koera jaoks toitu, sinine mängurüütel tähendas omaniku verbaalset kiitust ning juuksehari ei andnud mingit preemiat.
Iga koer viibis MRT aparaadis 32 korda ning selle käigus selgitati välja millised ajuosad aktiveerusid konkreetsete objektidega. Neljal koeral ilmnes erakordselt tugev reaktsioon omaniku kiitusele, üheksal koeral suurenes ajuosade aktiivsus nii toidu kui verbaalse kiituse korral. Kõigest kahel koeral suurenes ajuosade aktiivsus toidu puhul.
Omanik on koera jaoks oluline
Teise eksperimendi käigus kujundati suurde ruumi Y tähe kujuline labürint, mille üks rada lõppes toiduga ning teise lõpus ootas koera tema omanik. Omanik oli koera poole seljaga ning ei teinud ühtegi häält. Testi viidi iga koeraga läbi mitu korda ning iga kord, kui nad valisid oma omaniku, siis said nad kiita. Enamus koeri pendeldasid toidu ja omaniku vahel, aga koerad, kellel oli väga tugev reaktsioon kiitusele, otsustasid minna omanike juurde 80-90% ajast. Selle põhjal saab järeldada, et koera jaoks on sotsiaalne preemia ning kiitus ülimalt oluline. Analoogi võib tõmmata sellele, kuidas me inimestena ennast tunneme kui keegi meid kiidab. Ka koerad on isiksused ning nende neuroloogiline profiil vastab nende käitumismustrile.
Seega saab kokkuvõttena öelda, et koerad kas eelistavad kiitust toidule või on kiitus ja toit koera jaoks üsna samal tasemel.
Blogi autor on selgelt leidnud, et enamus koeri pigem mängiks meiega või läheks jalutama kui valiks maiuse. Aga tihtipeale teevad inimesed enda jaoks mugava otsuse ning pakuvad koerale tähelepanu asemel pigem maiust.
Tegele oma koeraga kasvõi 5 minutit päevas 🙂
Kusjuures ma olen autoriga 100% nõus. Ma usun, et väga paljud meist on olnud olukorras, kus koer ootab meie tähelepanu ja suhtlust, aga me vaatame telekat või teeme tööd ning siis anname koerale hoopis mingi maiuse kätte. Olgu siis põhjuseks paduvihm või krõbekülm või lihtsalt laiskus. Minu oma koerte koolitaja on juba pikemat aega meile õpetanud, et maiusest üksi on vähe – maius käib koos kiitusega. Olen ise vaadanud kuidas mu koera käitumine muutub kui ma olen ise rõõmsameelne ning kiitusega helde. Jah, toit on oluline, aga kiitust ei tohi ära unustada :)!
Ja nüüd minge tehke oma neljakäpalistele pikk pai või suur kallistus ning järgmine kord, kui ta teile oma ootavate silmadega otsa vaatab, siis minge mängige temaga kasvõi 5 minutit palli :). Ja maiused jätke kas treeningu jaoks (koos kiitusega) või siis andke ajaviiteks, kui kodust lahkute – selliselt seostab ta teie lahkumise vähemalt millegi positiivsega.
Lõpetuseks soovime omalt poolt kõikidele neljakäpalistele sõpradele tükikest luksust igasse päeva!
Lisa kommentaar