Obsessiiv-kompulsiivne häire lemmikul?

Me teame, et inimesed võivad kannatada obsessiiv-kompulsiivse häire all, aga see, et kassid või koerad võivad sama häire all kannatada, ei tule ilmselt enamustel isegi mitte mõttesse. Tegelikkuses selgub, et mõned kõige lõbusama väljendusega käitumisviisid, mida koerad ja kassid teevad (nt. saba taga ajamine) võivad tegelikult olla võimaliku käitumishäire tunnused. Lisaks koertele ja kassidele, esineb obsessiiv-kompulsiivset käitumist ka näiteks eksootilistel lindudel, hobustel, sigadel ning samuti loomaaialoomadel. Kuna me aga ei tea mida korduva käitumisega lemmikloomad mõtlevad, nimetavad paljud eksperdid neid obsessiiv-kompulsiivse häire asemel lihtsalt kompulsiivseteks häireteks. Vaatame miks seda meie lemmikutel esineb ning kuidas seda käitumist oma lemmikul vähendada.

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Need on lemmikutel tegelikult üsna levinud ning kahjuks on see paljuski tänapäevase eluviisi tulemus. Enamik meie lemmikutest ei saa elada vastavalt oma tõelisele koera- või kassiloomusele. Kui meie koerad ja kassid teeksid ise valikuid, siis naudiksid meie koerad ilmselt äärmiselt aktiivset elu ning toimetaksid tohutult palju õues. Kassid on aga oma loomult üksikud loomad – jahimehed ja sportlased.

Kompulsiivsete häiretega lemmikloomad kipuvad olema tavapärasest ärevamad ning närvilisemad. Kuigi ärev iseloom võib olla pärilik, näitavad uuringud, et keskkond mängib rolli kompulsiivse käitumise avaldumise käivitamisel. Dr. Nicholas Dodman ütleb:

“Ainuüksi keskkonna rikastamine ei pööra tavaliselt kompulsiivset häiret tagasi, kuid stressivaba ja loomasõbralik keskkond võib ennetada kompulsiivse käitumise teket ning vähendada taastekke tõenäosust pärast edukat farmakoloogilist ravi.”.

Dr. Becker ütleb, et ravimid on sobivad pigem äärmuslikel ja raskesti ravitavatel juhtudel või kui lemmikloom teeb iseendale liiga. Üldine soovitus on kõigepealt proovida käitumise muutmist koos paljude looduslike abinõudega, sest igal ravimil on kõrvaltoimed. Muuhulgas ütleb ta, et on väga oluline mitte proovida takistada koera või kassi korduvat käitumist füüsilise piiramisega, sest see põhjustab loomale tavaliselt veel rohkem ärevust.

Levinumad häired ning uuringud

Kaks kõige levinumat obsessiiv-kompulsiivse häire laadset käitumist koertel on obsessiivne lakkumine, mis põhjustab akraalset lakkumisdermatiiti ning saba taga ajamine. Akraalne lakkumisdermatiit on tuntud ka kui lakkumisgranuloom.

Soome teadlased on avaldanud uuringu, mis näitab, et koertel, kellel esineb saba taga ajamist, õhu hammustamist, obsessiivset tammumist, transilaadset tardumist, oma külgede lakkumist või hammustamist on inimestega sarnane obsessiiv-kompulsiivne häire.

Näiteks saba taga ajavatel koertel on mitmeid tunnuseid, mis sarnanevad obsessiiv-kompulsiivse häire all kannatavate inimeste omadega, sealhulgas:

mõlemad hakkavad käitumist välja näitama juba noores eas;
mõlemad kalduvad tegelema rohkem kui ühe kompulsiivse tegevusega;
vitamiinide ka mineraalide kujul olevad toidulisandid võivad aidata vähendada kompulsiivset käitumist;
obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud lapsepõlvetrauma ja stressiga; saba taga ajamist esineb sagedamini koertel, kes eraldati emast liiga vara;
teatud obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed on häbelikud ja kinnised ning seda kalduvust on näha ka saba taga ajavatel koertel.

Obsessiiv-kompulsiivne häire kassidel

Kassidel on levinud obsessiivsed käitumisviisid nagu karva imemine ning psühhogeenne alopeetsia, mis on liigsest hoolitsusest tingitud karvade väljalangemine ning kiilaspäisus.

Rutiini muutused on kasside jaoks ääretult stressirohked. Kui märkad korduvaid käitumismustreid, maanda oma kassi stressi ehk järgi kindlat päevakava. Kassid on ääretult iseseisvad ning nad tunnevad end kõige mugavamalt kui nad tunnevad, et nemad kontrollivad enda maailma. Mida rohkem saad sa kassile tekitada tunde, et tema käes on kontroll, seda vähem stress sinu kassi päriselt ohustab.

Soovitused kassi keskkonna rikastamiseks:

söötmine ja rutiinne hooldus (nt liivakasti puhastamine, harjamine jne) peaksid toimuma iga päev umbes samal ajal;
toidukausid ja liivakastid hoidke samas kohas – ära muuda asukohti ilma vajaduseta;
võimalda oma kassile erinevaid mänguasju, peidukohti, kraapimisposte jne;
kaalu rahustava muusika mängimist tund või kaks iga päev;
kaalu kassidele maiustusi ja toitu jagavaid mänguasju, võimalda tal käia akende ääres ning mängi talle kassivideosid;
veeda iga päev aega oma kassiga mängides ning suheldes.

Lemmiku füüsilise tervise roll

Obsessiiv-kompulsiivse häire puhul mängib suurt rolli ka lemmiku füüsiline tervis. Seega peaksid kõigepealt optimeerima oma koera või kassi füüsilist tervist:

paku toitainerikast toitu;
veendu, et lemmik saaks regulaarselt ning järjepidevalt trenni, sest see soodustab head lihastoonust ning kehakaalu ning tagav tugeva ja vastupidava luu-lihaskonna ning organsüsteemide arengu;
taga tasakaalustatud ja funktsionaalne immuunsüsteem, mis on piisavalt tugev, et kaitsta lemmikut haiguste eest, aga ei reageeri üle ehk ei tekita allergiaid ega autoimmuunhaigusi.

Dr. Becker ütleb, et on väga vähe äärmiselt terveid ning füüsiliselt aktiivseid lemmikloomi, kellel on ravile allumatu kompulsiivne häire. Enamus koeri, eriti ssuuremad tõud, ei ole füüsiliselt nii aktiivsed kui nad on loodud olema. Suurt koera võib olla keeruline väsitada, eriti kui tegu on töökoera või sportliku tõuga. Seega kui märkad sellisel koeral sundkäitumist, siis proovi esimesena suurendada tema liikumist.

Mõned soovitused:

jalutamine;
matkamine;
ujumine;
mänguasjade toomine;
köievedu ehk tirimismängud;
jalgratta kõrval jooksmine (kindlasti spets rihma abil);
sörkjooks;
kuulekus- või jäljevõistlused;
flyball;
agility.

Kokkuvõte

Meie lemmikud on väga rutiinsed loomad, kassid isegi rohkem kui koerad. Aga ka koerad armastavad rutiini ning tahavad teada mida nende päev toob. Osad koerad vajavad rutiini rohkem kui teised. Näiteks meie koerad teavad, et iga pühapäev on metsa minek. Kuigi minu rutiin on sama nagu teistel hommikutel, siis pühapäeva hommikul teavad nad juba õue pissile minnes, et täna on metsa päev ning hommikune pissiring aias on ülilühike.

Koerad on sotsiaalsed olevused ning vajavad suhtlust nii teiste loomade kui inimestega. Kindlasti ärge laske oma koera iga võõra koera või inimese juurde, aga kui koeral on mõned sõbrad, siis on hea korraldada neile mõnikord kohtumisi. Ka siis, kui nad on juba vanemas eas ning ei mängi omavahel, siis koos olemine ja liikumine pakub neile vajalikku suhtlust. Sama oluline on aga ka suhtlus sinuga ehk tema omanikuga. Proovi leida iga päev kasvõi 5-10 minutit, et teha väike kuulekustrenn või temaga mängida.

Ärevate koerte puhul mõjub väga hästi ka rahustava muusika mängimine. Fenton on meil üsna ärev ning tema peal toimis muusika väga hästi. Kindlasti ära pane seda väga kõvasti mängima, sest lemmiku kuulmine on oluliselt parem kui meil inimestena ning see, mis on meie jaoks normaalne, on suure tõenäosusega sinu lemmiku jaoks vali. Lisaks anna oma lemmikule võimalus ka vajadusel ruumist lahkuda ehk kui ta enam ei taha muusikat kuulata, siis saab ta minna kas õue või teise tuppa.

Kui märkad oma lemmikul mõnda korduvat käitumist, siis välista kõigepealt veterinaari juures mõni füüsiline seisund, nt kilpnäärmehaigus. Kui füüsiliselt on koer terve, siis keskendu tema füüsilisele tervisele ehk proovi suurendada tema liikumist. Lisaks on soovitatav aidata koeral püsida vaimselt erk ning seda saad muuhulgas teha närimis- ja maiustusi andvate mänguasjade abil.

Kasutatud allikad: