Glütseriin ja sorbitool maiustes?
Ütlen siiralt, et seni kuni ma ise maiuseäris ei olnud, ei pööranud ma erilist tähelepanu koostisele. Kui maius nägi hea välja ning koostis oli enamuses osas liha, siis tundus, et kõik on korras. Alles hiljuti süvenesin korralikult Eestis müügil olevate maiuste koostisesse. Kahjuks tuvastasin, et glütseriin ja sorbitool on ka mõnedes maiustes sees. Nüüd siis mõlemast ainest natuke täpsemalt ning igaüks võib juba ise otsustada kas need koostisained ikka peaks kuuluma lemmiku toidu/maiuse sisse.
Glütseriin
Glütseriini kasutatakse väga paljudes erinevates valdkondades, üks tuntumatest on kosmeetika. Toiduainetööstuses kasutatakse taimset glütseriini ehk mida saadakse taimsetest õlidest nagu palm ja kookos, aga seda ei leidu looduslikult mitte üheski toiduaines. Seega on tegemist kõrvalproduktiga, mida reeglina saadakse nt seepide tootmisel taimsetest õlidest. Muuhulgas on glütseriini võimalik saada ka maisist etanoolkütuse kõrvalproduktide destilleerimise teel. Oma olemuselt aitab glütseriin säilitada toidus niiskust (niisutavad ühendid, mis koguvad endasse veemolekulid, et pehmetes maiustes olev vesi ei kiirendaks riknemisprotsessi ning aitaks ära hoida hallitust) ning aitab õlil/rasval ja veel seguneda tootega (lihaga). Samuti kasutatakse seda oma magusa maitse tõttu suhkru asendusainena.
Glütseriini abil on hea säilitada toidu/maiuse niiskus, hoides ühtlasi tootmiskulud madalatena. Väidetavalt on glütseriin kasutusel ka mõningates “naturaalsetes ja holistilistes” brändide maiustes kui niiskust stabiliseeriv koostisosa.
Selleks, et stabiliseerida pehmet või poolpehmet maiust, lisatakse reeglina minimaalselt 10% glütseriini (mõnel juhul võib see protsent olla lausa 15). Töötlemise käigus glütseriini tase tõuseb veelgi. Kui maiuse kogus väheneb tüüpiliselt 50% (algprodukt vs lõpp-produkt), siis glütseriini võib lõpp-produktis olla lausa 20 kuni 30%. Ja see ei ole enam väike kogus, mida teie lemmik endale sisse sööb.
Suurtes kogustes toimib glütseriin lahtistina, seda nii inimeste kui loomade puhul. Mõelge kui teie koer peaks kätte saama terve paki maiuseid, mis sisaldavad glütseriini ning millist mõju see nende seedesüsteemile võib avaldada. Mina ausalt öeldes isegi ei taha võimalikele tagajärgedele mõelda :). Seega jah, väikeses koguses ei tohiks glütseriin lemmikule midagi hullu teha. Minu jaoks on aga küsimus pigem selles, kas lemmikul on siiski vaja sisse süüa ainet, mis on teadaolevalt kõhtu lahtistava toimega?
Sorbitool
Erinevalt glütseriinist ei ole ma viimasel ajal väga palju lemmikloomadele mõeldud toodete koostisainete hulgas sorbitooli enam kohanud. Üksikuid erandeid siiski on.
Aga mis asi see sorbitool ikka on? Sorbitool on sünteetiline keemiline magusaine (E420) ehk suhkrualkohol, mida saadakse maisi töötlemise teel. Oma lahtistava toime tõttu tekitab sorbitool koertel kõhulahtisust. Lisaks võib koer sorbitooli tõttu sattuda hüperaktiivsuse ja kurnatuse nõiaringi (hüperaktiivsusele järgneb kurnatus). Koerte toidu ja maiuste sisse pannakse teda reeglina selleks, et teha maitse koera jaoks ahvatlevamaks. Nagu ka kõikide muude magusainete puhul, tuleks sorbitooli vältida, kuna selle tulemusena võivad tekkida järgnevad tervisehädad – hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase), ülekaal, närvilisus, hammaste lagunemine ning allergiad. Sorbitooli seostatakse lisaks ka artriidiga ning paljude seedehäiretega, sealhulgas oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid ning verine väljaheide. Sorbitool on problemaatiline muuhulgas ka seetõttu, et muudab toidu maitse magusaks, mistõttu koer reeglina sööb rohkem, kui ta peaks ning hakkab ära ütlema tervislikumast ehk vähem magusast toidust.
Nagu ikka, iga koer on erinev ning paljudel koertel ei tarvitse tekkida mingeid kõrvalmõjusid, kui nende toidus/maiustes sisaldub kas glütseriin või sorbitool või lausa mõlemad korraga. Samas, kuna ma ei näe ei glütseriini ega sorbitooli andmisel koerale mingeid kasutegureid, siis ma parem jätan need nende menüüst välja.
Paku ka Sina oma lemmikule tükike puhast luksust ;)!
Blogi allikad:
Lisa kommentaar