Miks metallist koeraripats ei pruugi olla parim valik?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Metallist nimesildil on üks väga praktiline ülesanne: kui koer kaob, saab leidja tema inimese kätte. See ülesanne ei muutu, kui silt koliseb. Aga kas peab tingimata kolisema? Minu jaoks muutus see küsimus päriseks pärast paari üsna ehmatavat juhtumit.

Fentonil ja Pekul juhtus kummalgi õnnetus, kus metallist ripats jäi terrassilaudade vahele niimoodi kinni, et koer ei saanud enam pead vabalt tõsta. See oli väga konkreetne mehaaniline risk, mitte pelgalt teoreetiline mure heli pärast. Kuna meie saksa lambakoerte puhul on kasutatud ka ketist kaelarihmu, ei lahenda igat juhtu lihtsalt see, et kirjutad telefoninumbri rihmale.

Otsisime muud varianti ning jõudsime ühe tuttava kaudu kummilaadsete SiliDog nimesiltideni. Need ei kolise samamoodi ning pärast aastatepikkust kasutust on need endiselt heas seisus. See on hea isiklik kogemus, mitte vastupidavuskatse kõigi koerte, pindade ja aastaaegade jaoks. Pehme materjal vähendab teatud kinnijäämise võimalusi, kuid ei muuda ühtegi ripatsit sajaprotsendiliselt haakumisvabaks.

Miks võib metallikõlin koera häirida?

Koerad kuulevad inimestest kõrgemaid helisagedusi ning osasid helisid vaiksemalt. See ei tähenda, et iga heli oleks koerale valus või et kogu metalliripatsi kõlin põhjustaks kuulmiskahjustust. Valulikkus ja risk sõltuvad heli tugevusest, sagedusest, kestusest, kaugusest ja koera individuaalsest tundlikkusest.

Loomade käitumise uurija Marc Bekoff on kirjutanud, et koera kaelas pidevalt kõlisev nimesilt võib olla tarbetu kuulmiskoormus. Tema mõte on mulle arusaadav: koer ei saa endale öelda „täna võtan selle kõlina kaelast ära”. Ta peab seda kandma siis, kui kõnnib, jookseb, nuusutab või puhkab. Bekoffi käsitlus on aga eelkõige loomade heaolust lähtuv argument ja tähelepanek, mitte katse, mis tõestaks metallripatsitest tulenevat kuulmislangust.

Siiski on minu jaoks siin endal väga isiklik tähelepanek. Jooksmas käies kuulan ma kõrvaklappidest muusikat ning kui reeglina ma võtan kõrvarõngad enne jooksma minemist kõrvast, siis mõnikord olen ma unustanud. Ja siis ma avastan kuidas kõrvarõngad “kolksuvad” vastu kõrvaklappe ja see on mind mõnikord lausa niimoodi häirinud, et ma olen keset jooksu hakanud kõrvarõngaid kõrvast eemaldama. Koeral aga seda võimalust ei ole, seega ma suhtun sellesse teemasse üsna suure tõsidusega.

Kas ripats võib rikkuda koera kuulmist?

Seda ei saa praeguste andmete põhjal kindlalt väita. Koerte kuulmine võib kahjustuda tugeva müra, näiteks lähedase lasu või plahvatuse tõttu, kuid sellest ei järeldu, et tavalise nimesildi kõlin saavutaks sama helitaseme. Sama eksitav oleks võtta inimeste tööohutuses kasutatav 85 dB piir ja nimetada seda koera ripatsi ohutuks või ohtlikuks piiriks ilma heli tegelikult mõõtmata.

Minu jaoks on olulisem praktiline küsimus: kas koer reageerib kolinale, võpatab, tõmbub eemale, sügab kaela, raputab pead või muutub varustust nähes ettevaatlikuks? Ja kas need reaktsioonid kaovad, kui kolinat pole või see muutub vaiksemaks? See ei anna üksinda diagnoosi, kuid aitab otsustada, kas vähem kolisev lahendus võiks talle sobida.

Mürakoormus ei tule ainult ripatsist

Bekoff toob näiteks valju muusika, tööriistad ning välikontserdid. Mulle meeldib see mõttekäik, sest paneb vaatama tervet koera kuulmiskeskkonda. Koer ei pruugi nautida seda, et inimene kuulab AC/DC-d helitugevusel, mis talle endalegi kõrva hakkab. Tolmuimeja, ehitustöö või ilutulestiku puhul on mõistlik lubada loomal eemalduda ja puhata vaikses kohas.

Heli ei ole siiski ainus stressitegur. Sama oluline võib olla olukorra etteaimatavus ja see, kas koeral on võimalik häiriva heli eest ära minna. Kui näen tugevat paanikat, korduvat kõrvavalu või püsivat pea raputamist, ei eelda ma automaatselt, et lahendus on lihtsalt uus nimesilt. Siis tuleb hinnata ka kõrvu ja muid tervislikke põhjusi.

Aga metallist kett koliseb ju ka?

Olen selle küsimuse peale mõelnud. Meie koerte puhul oli kett ümber kaela ja karva sees ning joostes peaaegu kuuldamatu. Mõnikord kuulsin Faddut alles siis, kui ta end magama sättis ja kett vastu põrandat puutus. Seevastu metallist ripatsil oli liikumisega kaasnev teravam, korduv kõlin. Samas võib ka kett või mõni muu kaelavarustus tekitada mehaanilist survet või muid riske. Ühe probleemi puudumine ei tee kogu varustust automaatselt ideaalseks.

Millised on vaiksemad alternatiivid?

Üks võimalus on pehmest materjalist nimesilt. Teine on lameda profiiliga silt, mis kinnitub tihedalt kaelarihma külge ega ripu vabalt. Kolmandaks võib kasutada sobivale materjalile graveeritud kontaktandmeid, kui need on kulumiskindlad ja loetavad. Mõne metallripatsi puhul aitab pehme ümbris või kahe ripatsi omavahelise kõlina vähendamine.

Iga variandi puhul vaataksin kolme asja: kas telefoninumber on hästi loetav, kas detail saab kuskile kinni jääda ja kas kinnitus püsib koera liikumist arvestades kindlalt. Kinnituse lahtitulek võib vähendada ühte takerdumisriski, kuid tähendada, et koer kaotab oma tuvastusvahendi. Seepärast ei ole olemas üht universaalset kinnitust, mis lahendaks kõigi koerte vajadused korraga. Mikrokiip ja selle ajakohased registriandmed on oluline lisakaitse, kuid tänaval koera leidja jaoks võib nähtav telefoninumber olla kõige kiirem tee koju.

Millal on kaelavarustus ise risk?

Kui koer mängib teistega, ronib aedades või läheb läbi võsa, tasub hinnata kogu kaelarihma ja sildi haakumise võimalusi. Ripats võib jääda kinni laudade vahele, metallrõngas mõne võre taha või kaelarihm teise koera hammaste vahele. Varustuse sobivus sõltub tegevusest ning vajadusel tuleb valida turvalisem lahendus või eemaldada see ainult kontrollitud olukorras, kus kadumisrisk on väike.

Kui koeral on juba kaelapiirkonna valu, köha, õhupuudus või varustusega seotud ebamugavus, tasub varustuse sobivust ja koera tervist eraldi hinnata. Selle kõrval ei tohi unustada, et nimesildi esmane eesmärk on endiselt aidata koer koju tagasi.

Kokkuvõtteks

Kõige paremini toimiv nimesilt on minu jaoks selline, mis aitab koera vajaduse korral üles leida, kuid ei häiri tema igapäevast elu. Metalli ei pea otseselt keelama ja vaikset silti ei pea ülistama. Piisab sellest, kui vaatame oma koera, tema liikumiskeskkonda ja kuulmiskogemust ning küsime: kas sedasama eesmärki saaks täita natuke väiksema riski ja heliga?

Allikad

Marc Bekoff (2019). Dog Tags May Be an Unintended Pain in Their Ears. Psychology Today.

SpotOn. Hearing Safety for Your Dog.

FendaF. Stress ja koer.