Nahaalused mügarikud ja punnid

Täna võtame ette natuke keerulisema ja võib-olla ka veidi hirmutava teema. Need, kes ei ole vähiga kokku puutunud, neile võivad tunduda nahaalused mügarikud ja punnid normaalsed. Need aga, kes on vähiga kokku puutunud (eriti väga lähedalt) on igasugune mügarik või punn kohe paras paanika. Ma mäletan kunagi aastaid tagasi kui avastasin Faddyl mune katsudes tugevamad sõlmkohad. Kuna meil oli oma veterinaari juurde aeg kinni pandud, siis loomulikult rääkisin oma veterinaarile leiust. Ta hakkas naerma ja ütles, et kuule, sa paanitsed üle – et need on täiesti tavapärased. Lihtsalt kuna mul on vähiga väga lähedased kokkupuuted, siis ma pigem kipun üle paanitsema. Antud artikkel ei ole kirjutatud paanika külvamiseks vaid pigem selleks, et aru saada miks ja kellel võivad mügarikud ja punnid tekkida ning mis hetkel peaks kindlasti seda veterinaarile näitama. Samuti vaatame ka kolme suurimat müüti.

Nahaalused mügarikud ja punnid ning nende põhjused

Nii palju kui ma olen meie klientidega rääkinud, siis pigem tekitavad nahaalused mügarikud ja punnid omanikes ikkagi väikese murenoodi. Dr. Karen Shaw Becker ütleb samuti, et lemmikloomaomaniku jaoks pole midagi häirivamat kui leida oma koeralt kaisutamise või masseerimise ajal mõni salapärane tükk. Paratamatult tekivad koertel nahaalused punnid ja mügarikud (kellel rohkem, kellel vähem) ning nende ilmumise põhjuseid on palju, siiski peamised tegurid, mis rolli mängivad on:

• looma vanus;
• tõug;
• elustiil (toitumine, liikumine jne).

Kindlasti tasub arvestada, et vanematel lemmikutel on suurem kalduvus rasvkasvajate ja teatud vähiliikide tekkeks. Lisaks on mõned väga armastatud tõud, näiteks bokserid, kuldsed retriiverid ja labradori retriiverid vähkkasvajate tekkele vastuvõtlikumad.

Kui su koer veedab palju aega õues, on temal suurem oht nakkuslike mügarike või punnide tekkeks. Nendeks on näiteks kriimustused, pindude või okaste torked ning putuka- või loomahammustused, mis võivad põhjustada bakteriaalseid infektsioone ning seeläbi moodustada naha alla tükke, mida tuntakse ka abstsesside või granuloomidena.

Mügarike ja punnide teket ei saa ennetada ega täielikult ära hoida, aga riski saab vähendada regulaarsete veterinaari külastustega. Näiteks eakate loomade puhul on soovitatav veterinaarkontroll 2 korda aastas. Sellele peaks aga lisanduma veel:

• kodused kontrollid;
• lemmiku tervisliku kaalu hoidmine;
• heleda karvkattega lemmiku kaitsmine liigse päikese eest;
• hea hooldus, millega vähendada nakkusohtu.

Erinevad nahaalused mügarikud ja punnid

Dr. Becker rõhutab, et kõik nahaalused mügarikud ja punnid ei ole ühesugused ning ei kujuta endast ka probleeme. Mõned mügarikud ja punnid on aeglaselt kasvavad ning ohutud, teised aga võivad tungida kudedesse või levida ning mõned on seotud hoopis vigastuse või infektsiooniga. Meeles tasub pidada ka seda, et ainult välimuse või katsumise järgi ei ole võimalik tuvastada millega tegu on – seda saab teha ainult läbivaatuse ja laborikatsete abil. Siinkohal mainin, et jah, kogenud silm võib aimata, et tegu on näiteks rasunäärme ummistusega, aga kindla vastuse annab alati ainult läbivaatus ja laborikatsed.

Rasvased või pehmed tükid

Need on tavaliselt siledad, pehmed ning kergelt naha all liigutatavad. Kõige levinum neist on lipoom ehk rasvane tükk, mida leidub eelkõige vanematel või ülekaalulistel koertel. Need on tõenäolisemad ka näiteks labradoridel ja kuldsetel retriiveritel. Need võivad tekkida mitmesse kohta ning samuti võivad need kasvada suureks. Lipoomid on reeglina ohutus, kuigi mõned neist võivad muutuda haruldaseks vähiks ehk liposarkoomiks.

Tüügaste taolised punnid või naha kasvajad

Mõned kasvajad paistavad naha pinnalt välja ning võivad välja näha nagu tüükad, pisikesed sarved või väikesed sünnimärgid. Nende hulka kuuluvad näiteks:

• papilloomid – põhjustatud viirusest ning esinevad sageli kas suu ümbruses või mõnikord ka käppadel;
• nahamärk ehk akrokordon – tekivad reeglina kohtadesse, kus nahk hõõrub teineteise vastu või siis survepunktides;
• rasunäärmete kasvajad või keratiin tsüstide liigkasvajad.

NB! Enamik neist on healoomulised, kuid kõiki, mis veritsevad, on koorikuga või muutuvad kiiresti, tuleks kontrollida!

Tsüstid või ummistunud näärmed

Mõnikord võib mügarik või punn tekkida kui nt karvanääps või rasunääre ummistub. See võib põhjustada turset ning tekitada muhu. Rasunäärmete ummistumisel tekkivaid tükke nimetatakse rasutsüstideks, follikulaarsed tsüstid on aga muhukesed, mis tekivad karvafolliikulite kahjustuse korral. Need moodustised tunduvad sageli nagu väike marmorkuulike naha all ning kui need purunevad, võib sealt välja tulla paks valge aine.

Silmalau servas asuvale rasunäärmele võivad tekkida meibomi näärme kasvaja. See võib silma ärritada ning mõnikord on need mõistlik lasta veterinaaril eemaldada.

Moodustised suus ja igemetel

Iga tükk, mis mõjutab lemmiklooma isu ning söömisvõimet või põhjustab liigset süljeeritust, tuleb lasta veterinaaril üle vaadata!

Tõsised vähid

Need on pahaloomulised ehk võivad kiiresti levida, kahjustada ümbritsevaid kudesid ning ohustada ka lemmiku elu. Nendeks on näiteks:

• nuumrakkude kasvajad on kõige levinumad pahaloomulised nahakasvajad. Neid võib leida nii naha pinnalt kui ka naha alt;
• fibrosarkoomid – tugevad, sügavad tükid, mis võivad tungida ümbritsevasse lihasesse;
• lamerakk-kartsinoom – seotud sageli päikese käes viibimisega;
• angiosarkoom – agressiivne kasvaja, mis areneb veresoontes;
• melanoomid – leidub sageli lemmikutel, kellel esineb tumedat karva, eriti käppadel või varvastel.

Vigastuse või infektsiooniga seotud tükid

Abstsess on küll valulik mädane turse ja tekib peale haava või hammustust, aga see ei ole kasvaja. Granuloom tekib siis, kui keha reageerib ärritajale – nt pindudele või putukahammustustele. Nende ravimiseks on lihtsalt vaja üles leida algpõhjus!

Kodune kontroll

Dr. Becker toob välja neli punkti koduse kontrolli tegemiseks. Mida tihedamini sa oma koera põhjalikult katsud, seda parema ülevaate sa saad ning seda varem võid avastada ka potentsiaalse probleemi.

1. vali kontrolli tegemiseks rahulik aeg ehk siis, kui su lemmik on lõdvestunud ja rahulik, näiteks pärast jalutuskäiku, sööki või mänguseanssi;
2. kasuta mõlemat kätt – liigu pealaest sabani, katsu tema rinnakut, kõhtu, jalgu, kaenlaaluseid, kubet, saba alguskohta ning varvaste vahesid;
3. jälgi detaile – kas tükk on pehme või kõva, sile või ebakorrapärane, kas see liigub naha all või mitte ning kas see on soe, punane & valulik ehk katsudes hell;
4. pane leiud kirja – kirjuta märkmeid, tee fotosid ja märgi kuupäev millal tükki esimest korda märkasid. Suuruse jälgimiseks võid seda ka joonlauaga mõõta.

Jälgi tükki aja jooksul. Kas see on suurenenud või kahanenud? Kas see on muutnud värvi või kuju? Vajadusel jaga seda infot oma veterinaariga!

Võta veterinaariga kohe ühendust kui tükk kasvab kiiresti, muudab kuju, muutub valulikuks, punaseks või soojaks, sealt lekib vedelikku, see mõjutab lemmiku võimet kõndida, süüa, silma pilgutada, hingata või kui lemmik hakkab seda lakkuma, kratsima või hammustama.

Müüdid

Dr. Becker toob välja 3 peamist müüti:

1. “kui see pole valus, peab see olema kahjutu” – mõned ohtlikud vähid ei põhjusta algul valu (sealhulgas näiteks ka lümfoom);
2. “ma võin selle nagu vistriku tühjaks pigistada” – see võib mõnikord põhjustada nakkuse või vähirakkude leviku ohtu;
3. “see kaob iseenesest” – mõned agressiivsed kasvajad, nt nuumrakkude kasvajad ja teatud tsüstid võivad enne hullemaks minemist isegi lühiajaliselt kahaneda.

Testid ja ravivõimalused

Veterinaari juures läbi viidavad võimalikud testid:

• peennõela aspiratsioon – väike torge väikese nõelaga, rakke uuritakse mikroskoobi all. See on kõige levinum diagnostika;
• biopsia – võetakse väike tükk või mõnikord ka kogu tükk;
• kujutisetestid – röntgen, ultraheli või kompuutertomograafia. Veterinaar näeb tüki sisse ning lisaks kontrollitakse kas see on levinud keha teistesse osadesse;
• vereanalüüsid – otsitakse infektsiooni või põletiku tunnuseid ning samuti seda kas teised organsüsteemid on mõjutatud. Vähi varases staadiumis võib vereanalüüs olla normaalne, eriti kui nahal või naha all on tükid.

Kui peaksid minema veterinaari juurde, sest leidsid tüki, siis võta kindlasti kaasa ka oma märkmed, sest see võib aidata veterinaaril näha tervikpilti.

Mina isiklikult ning väga paljud holistilise elustiili pooldajad ei poolda vähi nõelaga torkimist ehk siis aspiratsiooni ega biopsiat. Selleks siis kaks põhjust – kui tegemist on halvaloomulise vähiga, siis nõela välja tõmbamisel satuvad pahaloomulised vähirakud ka tervetesse kudedesse. Teiseks põhjuseks on see, et vähi torkimisel on leitud, et vähk muutub oluliselt agressiivsemaks. Aga eks igaüks peab tegema raskel hetkel isikliku otsuse.

Ravivõimalusi on reeglina neli, aga iga vähiliigi puhul ei saa kindlasti kõiki neist kasutada. Lisaks olenevalt vähivormist ei tarvitse ravi ka väga hästi toimida. Näiteks loomade puhul keemiaraviga pikendatakse kõigest eluiga, mitte ei proovita looma ravida.

1. kirurgiline eemaldamine – hõlmab tüki eemaldamist ning on väga tihti esmane valik;
2. krüoteraapia – väikesed, naha pinnal olevad tükid külmutatakse nende eemaldamiseks;
3. ravimid – võivad sisaldada antibiootikume infektsiooni vastu võitlemiseks või põletikuvastaseid ravimeid turse vähendamiseks;
4. keemia- või kiiritusravi – kasutusel agressiivsete vähivormide korral.

Kokkuvõte

Nahaaluste mügarike ja punnide osas tasub olla pigem ettevaatlik. Minu enda kogemus on see, et mida puhtamalt loom sööb, seda vähem tal igasuguseid mügarikke ja punne on. Loomulikult käib siia juurde ka regulaarne maksapuhastus. Näiteks minu kahel esimesel koeral leidus ikka aeg-ajalt punne – peamiselt küll ummistunud rasunäärmed, mis siis mingi hetk katki läksid. Samas Oscaril ma pole siiani avastanud ühtegi mügarikku/punni ning Faddyl on tekkinud kaks punni – üks sisuliselt kaenla alla (kadus ära liikumisega) ning teine hiljuti igemele (saime koduste vahenditega poole aastaga lahti). Nii nagu Edward Beltran ütleb – “Allergiad saavad alguse seedekulglast kuni pole teisiti tõestatud. Mügarikud, käpad, kõrvad ning nahk on kõigest jäämäe tipp. Probleem on soolestikus”.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks ning kasvaja kasvu vähendamiseks võib proovida ka nõelravi, homöopaatiat, taimeteraapiat ning samuti erinevaid toidulisandeid. Dr. Judy Morgan ütleb, et kui sa lähed alternatiivse ravi jutuga konventsionaalse veterinaari juurde, saad suure tõenäosusega vastuseks, et see kas ei tööta või meil on selle jaoks olemas ravimid. Dr. Morgan ütleb aga, et tõde on see, et tavaliselt on tegemist aga teadmiste puudumisega.

Iga tükk jutustab oma loo ning hoolsa lemmikloomaomanikuna märkad just sina tõenäoliselt selle tüki esimest peatükki. Oma lemmikut regulaarselt kontrollides, muutustele tähelepanu pöörates ning kiiresti tegutsedes, kui miski tundub valesti olevat, annad oma lemmikule parima võimaluse terve ja mugava elu jaoks.

Dr. Karen Shaw Becker ütleb:

“Sinu käed ja silmad on võimsad tööriistad varajaseks avastamiseks ning enda sisetunnet tasub usaldada. Kui midagi uut ilmub, ära oota. Esita küsimusi, saa vastuseid ning ole eestkõneleja, kellele su lemmik iga päev loodab!”.

 

Kasutatud allikad:

• Dr. Karen Shaw Becker artikkel “Guide to lumps on dogs and cats”