Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Paastumine – kas koera jaoks vajalik?

Tagasi lehele Tervisenurk
paastumine

Paastumine – kas koera jaoks vajalik?

Kui ma esimest korda oma toortoitumise koolitusel kuulsin, et ka koer võiks ühel päeval nädalas paastuda olin väga üllatunud. Ja tegelikult ei ole mulle siiani mõttena kohale jõudnud kuidas ma saan lihtsalt oma koertele öelda, et nemad täna süüa ei saa. Eriti keeruline on teha seda koeraga, kellel on väga kõrge toidumotivatsioon ehk kes sisuliselt elab toidu nimel. Küll aga on paastumine sarnaselt inimesele ka koera tervisele kasulik – aitab kehast välja viia jääkaineid ning vabu radikaale, aitab maksal kehast mürke välja viia ning muuhulgas võib aidata pikendada eluiga. Allpool toon ära paastumise argumendid ning siis saab igaüks juba ise otsustada kas seda teha või mitte.

Mõju immuunsüsteemile

Nagu ka inimeste puhul, on koera tervise juures väga tähtis roll tugeva immuunsüsteemi loomisel ning säilitamisel. Immuunsüsteemi mõjutavad aga keskkonnas olevad toksiinid, millega su lemmik igapäevaselt kokku puutub. Nendeks toksiinideks on:

  • vaktsiinid
  • ussirohud
  • ravimid
  • töödeldud ja geneetiliselt muundatud toidud
  • pestitsiidid
  • herbitsiidid
  • lihas sisalduvad hormoonid ja antibiootikumid
  • raskemetallid

Kõik need ained mõjutavad sinu lemmiku immuunsüsteemi ning muudavad sinu lemmiku vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja parasiitidele.

80% koera immuunsusest asub tema soolestikus ning soolestik suudab tuvastada ja hävitada baktereid, viiruseid, parasiite ning keemilisi mürke. Lisaks on soolestikul sisse ehitatud mälu, mis suudab meeles pidada sama tüüpi sissetungijaid.

Lisaks on immuunsüsteem ka sisemine sidesüsteem koos koera kaitsmiseks integreeritud rakkude võrguga. Mõnikord aga see süsteem ei toimi nii nagu peaks ning immuunrakkudele saadetud sõnumeid tõlgendatakse valesti. Sellisel juhul ei suuda koera süsteem vahet teha tema enda rakkude ning sissetungijate vahel. Selle tulemusena hakkab see hävitama terveid rakke ja kudesid. Teiste sõnadega on tegemist autoimmuunhaigustega, mis võib väljenduda:

  • allergiatena
  • artriidina
  • ärritunud soole sündroomina
  • toiduallergiatena
  • pärmseene vohamisena
  • maksahaigustena
  • vähina

Toidu seedimine nõuab immuunsüsteemilt täielikku ressurssi ning kui su lemmiku soolestik tegeleb pidevalt toidu seedimisega, siis ei jää lemmiku immuunsüsteemil aega ega ressursse püsida tippvormis.

Lahendus on paastumine, kuna see aitab immuunsüsteemil puhastuda aastate jooksul kehasse kogunenud mürkidel, taastades niimoodi normaalse homöostaatilise tasakaalu.

Paastumise kasud

Makrofaagide (kaitsefunktsiooniga rakk) aktiivsuse tõus

Makrofaagid neelavad alla ning hävitavad baktereid, viirusi ja muid võõrkehi. Nad sisuliselt “söövad” kulunudvõi ebanormaalseid keharakke. Kui kehasse satuvad kahjulikud ained on makrofaagid esmane kaitseliin. See on ka põhjus miks autoimmuunhaiguste ning isegi mõnede vähivormide ravi sisaldab makrofaagide tugevdamist.

Makrofaagid ning teised immuunsüsteemi komponendid seedivad keha surnud rakke. Seejärel liiguvad rakud läbi vereringe ja seedesüsteemi ning väljutatakse jäätmetena. Seega koosnevad fekaalid peamiselt surnud rakkudest. Kogu see protsess suureneb drastiliselt paastumise käigus.

Katabolism (valkude või rasvade lagunemine) suurendab kütusena kasutatava energia eraldumist.

Suurenenud neutrofiilide aktiivsus

Neutrofiilid on kõige tüüpilisemad valged vererakud ning nende ülesandeks on bakterid ning muud mikroorganismid alla neelata. Neutrofiilid on esmased reageerijad kui su lemmikut ohustab bakteriaalne infektsioon. Nad sisuliselt tormavad kohale ning “söövad” sissetungija ära.

Metaboolse protsessi käigus tekib vesinikperoksiid ning üliaktiivne hapniku vorm ehk superoksiid, mis hävitavad sisse tungivad bakterid sinu lemmiku kehas.

Kõrgenenud monotsüütide arv

Monotsüüdid on samuti valged vererakud, mis tarbivad nakkuse tekitajaid ning muid suuri osakesi. Nad sisenevad reeglina põletikuliste kudede piirkondadesse või krooniliste infektsioonide kohtadesse. Seega võib infektsioonide puhul näha veres kõrgenenud monotsüütide arvu.

Looduslike tapjarakkude aktiivsuse tõus

1975-ndal aastal tundsid teadlased esimest korda ära tapjarakud veres ja lümfikudedes. Tapjarakud on immuunsüsteemi agressiivsed rakud, mis tungivad ebanormaalsetesse rakkudesse, vabastavad neisse mürgiseid graanuleid, mille tulemusena rakud surevad.

Tapjarakud muuhulgas reguleerivad immuunsüsteemi tsütokiinide tootmise kaudu. Need stimuleerivad immuunfunktsiooni. Enamik immunolooge usub, et tapjarakkudel on oluline osa nii kasvajarakkude kui ka viirustega nakatunud rakkude kasvu piiramisel.

Eluea pikendamine paastumisega

Mark Mattson viis oma tiimiga Riiklikus Vananemise Instituudis läbi huvitava eksperimendi. Hiirtele anti süüa üle päeva. Nendel päevadel võisid hiired süüa piiramatult ning nii nad ka tegid. Nad sisuliselt sõid kaks korda rohkem kui hiired, kellele anti süüa iga päev. Aga üle päeva paastumine aitas neil elada tervemat ning pikemat elu.

Uuringu lõppfaasis süstisid teadlased kõikidele hiirtele toksiini (nii neile, kes paastusid üle päeva kui ka neile, kes sõid iga päev tavapärast toitu), mis kahjustab hipokampuse rakke (sama osa ajust, mida kahjustab Alzheimeri tõvi inimestel). Kui nad uurisid hiirte aju, siis avastasid nad, et üle päeva paastunud hiirtel oli ajurakkudel vähem kahjustusi.

Järeldusena arvasid Mattson ja tema tiim, et ilma toiduta olemine tekitab rakkudele kerget stressi ning rakkudes suureneb seeläbi võime tulla toime suurema stressiga. Sisuliselt võrdlesid nad seda jõutrenni tegemisega – sa tekitad oma lihastele stressi ning nemad reageerivad sellele tugevamaks kasvamisega.

Paranemine vigastustest

Briti Kolumbia Ülikoolis läbi viidud uuring vihjab, et paastumine võib soodustada taastumist ägedast seljaaju vigastusest. Teadlased jagasid eksperimentaalse kaelavigastusega rotid kahte rühma:

  • toidu kättesaadavus on piiratud
  • kohe peale vigastust ligipääs toidule üle päeva

Tulemusena oli paastunud rottidel:

  • paranenud funktsionaalne taastumine
  • väiksemad vigastuskoha kahjustused
  • suurenenud neuronite taasteke

Uurijate arvates mõjutab paastumine keha immuunvastust, mille tulemusena jõuab vigastustatud kohta vähem regeneratsiooni blokeerivaid immuunrakke.

Kokkuvõtteks

Ülaltoodud põhjustel arvatakse, et koera paastumine ühel päeval nädalas võib anda tohutut kasu tema tervisele. Kindlasti tuleb jälgida, et koeral oleks piisavalt vett ning lisaks võib anda talle veidi puuvilja või mõni suurem kont just närimiseks, millega saab oma aega veeta, aga mitte süüa (nt suurem sääreluu vms, kust koer tükke kätte ei saa). Ja paastuda tohivad ainult terved täiskasvanud koerad, kuna kutsikad vajavad palju regulaarsemat toitumisallikat.

Omalt poolt lisan veel, et minule isiklikult ei ole paastumine kui selline vastuvõtmatu, kuna ma aeg-ajalt paastun ka ise. Küll aga ma ei ole hetkel valmis oma koertele dikteerima millal nad saavad süüa ja millal mitte. Samas ma möönan, et kui mu koerad ühel päeval söövad tavapärasest rohkem, siis võivad nad olla vabalt järgmine päev söömata. Täna ma lihtsalt ei tee seda teadlikult ehk nad ei paastu korrapäraselt. Aga võib-olla ühel heal päeval muutub see ka meie majas traditsiooniks :). Igal juhul kui nii juhtub, siis kindlasti annan ka teada kas ja mis muutusi ma neis märkan.

 

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk